The Economist:Eesti oskab üllatada

Tegelik probleem Eesti jaoks on poliitiline, mitte majanduslik, kirjutab Economist. Mõned euroala riigid (tihti nimetatakse selles kontekstis Prantsusmaad) leiavad, et tundmatu ja ebastabiilse endise kommunistliku riigi vastuvõtmine valuutaliitu, kus juba on teisigi n.ö kahtlasi liikmeid, ei peaks olema prioriteet. Kui Eesti tõesti nii kindlal alusel seisab, miks siis mitte veel aastakest oodata, et selles tõepoolest veenduda?

See saadaks aga perversse signaali – Eesti on peaaegu ainuke riik kogu Euroopa Liidus, mis tegelikult ühisraha reegleid täidab. Kõik eurot kasutavad riigid on üle astunud nii defitsiidi kui võlanormidest. Eesti poliitikute ja avalikkuse meelekindlus avaliku sektori kulude vähendamisel, maksude tõstmisel ja palkade kärpimisel on kõigile eeskujuks. Reegleid järginud Eesti karistamine, samas kui neid pidevalt rikkunud Kreekale minnakse appi, ei tõsta euro usaldusväärsust ei valitsuste ega investorite silmis, kirjutab Economist.

Eestil on veel paar tõket ületada. Keegi ei usu siiski, et Prantsusmaa või teised kahtlejad Eesti liitumistaotluse blokeerivad. See peaks julgutama ka Lätit ja Leedut, mis samuti loodavad perspektiivis euro käibele võtta.

Eesti järgmine ülesanne on ergutada kasvu ning kärpida tööpuudust. Selle järel tuleks seada siht saavutada aastaks 2018 Põhjamaade kvaliteediga avaliku sektori teenused ning ajupotentsiaalil tuginev majandus. Samal aastal tähistab Eesti oma 100. sünnipäeva ning on ühtlasi ELi eesistuja riik.