Lipstok: kulusid tuleb ka edaspidi kokku hoida

„Ka kahel varasemal korralisel hindamisel täitis Eesti kõik kriteeriumid peale hinnastabiilsuse oma. Seekord on Eesti ise nende kolme riigi hulgas, kelle inflatsiooni alusel arvutati Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumi väärtus,“ lisas Lipstok.

Eesti Panga juhi ütlusel on seekordse hindamise puhul märkimisväärne, et erinevalt suurest osast Euroopast on Eesti suutnud tänu valitsuse meetmetele hoida eelarvedefitsiidi madalamana kui kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist, mis on lubatud vastava Maastrichti kriteeriumiga.

Valitsuse võlg võib kriteeriumi kohaselt moodustada kuni 60 protsenti SKPst. Eesti valitsuse võla tase oli 2009. aastal 7,2 protsenti SKPst. Komisjoni kevadprognoosi põhjal suureneb valitsuse võlg sel aastal vaid mõnevõrra, ulatudes 9,6 protsendini SKPst.

Vaatlusperioodi jooksul mullu aprillist kuni tänavu märtsini püsis Eesti krooni vahetuskurss stabiilselt euro suhtes kehtestatud keskkursi tasemel (15,6466). Seega täidab Eesti Maastrichti vahetuskursi stabiilsuse kriteeriumi.

Pärast seda, kui Riigikogu võttis 22. aprillil vastu euro kasutusele võtmise seaduse, on Eesti valmis euroalaga ühinema ka õigusaktide vastavuse mõttes. Lähenemist hinnatakse veel riigivõlakirjade pikaajalise intressimäära põhjal, kuid Eesti puhul seda näitajat kasutada ei saa, kuna Eestis puudub Eesti kroonides nomineeritud pikaajaliste võlakirjade arenenud turg, mis peegeldab meie valitsussektori madalat võlataset, teatas Eesti Pank.

Täna avaldasid Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon korralised lähenemisaruanded euroalaga mitteliitunud Euroopa Liidu riikide kohta. Aruannetes analüüsitakse riikide majanduse vastavust euro kasutuselevõtu nõuetele ehk Maastrichti kriteeriumitele ja riikide õigusraamistikku.