Soome arutleb – kas euro oli viga?

Kas Kreeka probleemid on märk sellest, et ühisraha loomine oli algusest peale määratud läbikukkumisele, küsib leht. Arutelus osalenud majanduseksperdid Jaakko Kiander, Vesa Kanniainen ja Aki Kangasharju leiavad, et nii küll väita ei saa.

Soome ja teised euroala riigid on ühisrahast saanud rohkem kasu kui kahju. Küll aga viitab Kreeka kriis sellele, et ilmselt poleks mitte kõik riigi liitu pääsema pidanud ning et liikmesriikide majanduslikku olukorda tulnuks paremini analüüsida. Kreeka pääses liitu pettusega ning on statistilisi andmeid väänutanud aastaid – see on kivi euroala nõrga järelevalve kapsaaeda.

Euro eelis on majanduslik stabiilsus. Rahaliidus on intressimäärad ja inflatsioon olnud Soomes oluliselt stabiilsemad kui 90nendatel aastatel, mil rahaturud olid juba avatud, kuid Soome ise veel euroalasse ei kuulunud. Selline stabiilsus on loonud ettevõtetele hea tegevuskeskkonna.

Euro poolt räägivad ka madalad intressimäärad – Soome jaoks on laenuraha olnud rahaliidus odavam kui enne seda. See on soodne nii ettevõtjatele kui eluasemelaenu võtjatele, ehkki mündi teine pool on kinnisvara kõrgem hind.

Teisalt on just madalatest intressimääradest kohunud mitmed tänased probleemid – odav raha ahvatleb laenama, millest võib kergesti johtuda üle laenamine. Liigsest laenupeost ja kinnisvarakrahhist kannatavad täna nii Hispaania kui Iirimaa majandus.

Kreeka kriis on eurot nõrgestanud ja üheltpoolt on see Soomele soodne – kasu saavad firmad, mis ekspordivad näiteks Rootsi või USAsse. Samas on Soome oluline eksporditurg ka Saksamaa ja seal ei ole euro nõrkusest mingit abi.

Euro nõrkusel on ka varjupool – sellest tõuseb kütuse hind eurodes, mis tekitab inflatsiooniohu.

Mis puudutab poliitilist kaalu, mida riik euroalale kuulumisest saab, siis seda ei maksa üle tähtsustada – Soome on siiski Euroopa kontekstis väikeriik ja ka mõju on väike, nendib Hesari.