Soome valitsus esitas täna 2010. aasta lisaeelarve eelnõu, et tagada Soome osa euroala riikide ühisest abipaketist võlgades Kreeka aitamiseks.
Soome riigi kulutused suurenevad Kreeka abistamise tõttu tänavu 1,6 miljardi euro võrra, tõstes Soome riigi kogu laenuvajaduse (neto) tänavu 13,9 miljardile eurole, vahendas agentuur Bloomberg.
Abilaenu Kreekale kiitis täna heaks ka abipaketi suurima rahastaja Saksamaa valitsus – reedel hääletab abilaenu Saksamaa parlament. Eelnõu sätestab Saksamaa osaluse laeks euroala ja IMFi ühises abilaenus 22,4 miljardit eurot (kolme aasta peale kokku).
„Olen kindel, et saame Kreeka abilaenule (parlamendis – toim.) laialdase toetuse,“ ütles täna Saksamaa aserahandusminister Steffen Kampeter.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teistest euroala riikidest on näiteks Iirimaa panus Kreeka toetuseks 1,3 miljardit eurot, Sloveenia toetab Kreekat 384 miljoni euroga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänane Helsingin Sanomat vaeb Kreeka sündmuste valguses ja usalduskriisi süvenedes kogu euroala suhtes, kas ühisrahaga liitumine oli ikka õige otsus ja mida ühisrahast üldse arvata.
Sel nädalal Soome rootsikeelses päevalehes Hufvudstadsbladet avaldatud intervjuus nimetab Soome ekspeaminister Paavo Lipponen Rootsi eurost eemalehoidmist alatuks käitumiseks – riik pole võtnud vastutust Euroopa koostöö edendamise eest.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.