Kapitalimahutuste stiimulid

24 vaadeldud riigist toetatakse enamikus kapitalimahutusi - seal on kõrgemad amortisatsiooni, investeeringute tulu või reservide normid. Kaheksas riigis on eriti head maksusoodustused. Rumeenias, Suurbritannias, Indias ja Šveitsis võivad amortisatsiooni erinormid olla esimesel aastal kuni 100 protsenti kapitalikuludest ja Lätis isegi kuni 105 protsenti.

Eestis, Türgis, Ungaris ja Šveitsis võib saada tulu kuni 100 protsenti kapitalikuludest. Šveits on siiski erand, sest maksusoodustused kehtivad ainult varana kvalifitseeruvale arendusprojektile.

Uuriti ka, kas madala väärtusega põhivara on võimalik kohe amortiseerida. 24 riigist on see võimalik 17s. Madala väärtuse määratlus jääb 150 ja 500 euro vahele. Kolmes Balti riigis puudub kindel määratlus - see sõltub ettevõtte juhtkonna otsusest.

Ecovisi partnerid usuvad, et ainult kahes riigis, Eestis ja Austrias, aitavad sellised riiklikud toetused uusi välisinvestoreid ligi meelitada.

Pooled küsitletutest tunnistasid, et mõju on olnud minimaalne, kui sedagi. Ainuüksi kapitalimahutuste soodustamiste abil on raske võistelda Hiina madalate palkadega. Seetõttu on oluline kavandada täispaketi lahendus, mis sisaldab lisaks kapitalimahutuste toetustele ja maksusoodustustele head infrastruktuuri, kvalifitseeritud tööjõudu ja efektiivset administratsiooni. Lisaks mängivad olulist rolli ka kohaliku võimu suhtumine investoritesse ja äärmiselt oluline on usaldusväärne seadustik.

Riigi pakutavad kapitalimahutuste tegemise stiimulid soodustasid vanasti välisinvestorite püsimist vähemarenenud piirkondades, mis tähendas, et kõrge töötuse tase nendes piirkondades vähenes.

Ülemaailmse majanduslanguse tõttu on töötute arv jälle suurenenud ja võib öelda, et kogu maailm on muutunud kõrge töötuse tasemega piirkonnaks, mistõttu on ka oodata erinevatelt riikidelt uusi toetusprogramme just oma majanduse turgutamiseks.

Sellest tuleneb täiesti reaalne oht, et Eesti ettevõtjasõbralik maksuseadus ei pruugi enam kauaks väga tugevaks trumbiks jääda.