- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,00%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,22%10 816,13
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,42
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,00%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,22%10 816,13
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euro probleemid: Saksa konkurentsivõimet raske kinni püüda
Raskustes riikide silmis on „süüdlane“ Saksamaa, euroala kõige konkurentsivõimelisem riik, mis pidevalt latti kõrgemale tõstes naabrite elu kibedaks teeb. Viimaste konkurentsivõime kannatab sellest veelgi, mis pärsib väljavaateid end majanduskasvuga võla-august välja upitada.
Saksamaa palgad on Kreeka, Portugali ja mitmete teiste riikidega võrreldes kõrged. Et aga tootlikkus on Saksamaal samuti kõrge, on kõrge lisandväärtusega kaupade tootmine Saksamaa suhteliselt odavam, kirjutab leht.
Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde kritiseeris läinud nädalal Saksamaa ekspordil tuginevat majandusmudelit, ärgitades naabrit pigem sisetarbimist ergutama. Saksamaa majandusminister Rainer Bruederle andis aga kriitikale vastu, märkides, et on ebaõiglane süüdistada Saksamaad, kui teised riigid on elanud üle oma võimete ja oma konkurentsivõime unarusse jätnud.
Traditsiooniliselt on konkurentsivõime taastamiseks kolm lahendust – kas kärpida tööjõukulusid, tõsta produktiivsust või devalveerida. Kaks esimest valikut tähendavad majandusele aastateks vindumist.
Saksamaa on selle protsessi läbi teinud. Et töökohad odavasse Ida-Euroopasse ei pageks, pidurdasid Saksamaa firmad palgakulude kasvu, samas kui valitsus viis ellu reformid pikaajalise töötuse vähendamiseks. See tasus ära – Euroopa Komisjoni andmeil on ühiku tööjõukulu (unit labor cost) rahaliidu käivitumisest 1999. aastal Saksamaal alanenud 15%. Samas on see Kreekas kasvanud 3,5%, Hispaanias 10% ning Iirimaal ja Portugalis 13%.
See ei tähenda, et Saksa tööline on odav. Palgad tööstuses on seal ühed Euroopa kõrgeimad, 34 eurot tunnist. Kreekas on palk vaid pool sellest tasemest ja Portugalis veel vähem. Kuid Saksamaa annab neile riikidele silmad ette, sest töö tootlikkuse kasv on Saksamaal olnud kiirem kui Lõuna-Euroopas. Nii saavad Saksa firmad n.ö vähema eest rohkem toota.
Euroopa perifeerial tuleb teha palju enamat kui üksnes tööjõukulusid kärpida. Hispaania peab leidma kinnisvara sektori asemele uue majanduskasvu mootori, Iirimaa kohanema vähema tuluga kinnisvara- ja finantssektorist ning Kreeka kärpima nii avaliku sektori suurust kui palku. Kuni see pole toimunud, jääb kasv kiduma.
See omakorda mõjutab riigieelarveid. Kulude kärpimine ja maksude tõstmine ei anna suurt efekti kui majandus ei kasva, makstulu ei laeku ning sotsiaalkulutused ei alane. Täiendavaks koormaks on laenuintresside tõus, mida tunneb praegu eriti teravalt Kreeka.
Saksamaa ei tee olukorda teiste Euroopa riikide jaoks lihtsamaks. Hiljuti sõlmis suur metallitööstuse ametiühing IG Metall uue palgakokkuleppe, mis näeb ette väga mõõduka palgatõusu. „See on hea Saksamaa ekspordile, kuid tähendab seda, et Kreeka, Iirimaa ja Hispaania peavad palgakulude alandamisega veel enam pingutama, et Saksamaale järele jõuda,“ ütles ING Banki ökonomist Carsten Brzeski.
Omad probleemid on ka Saksamaal. Mullu vähenes töö tootlikkus 5%, kuna riiklike toetustega hoiti hõivet, samas kui toodang vähenes. USAs ja Hiinas töö tootlikkuse kasv jätkus. Saksamaal pärsib nn Kurzarbeit programm ressursside ümberpaiknemist suurema tõusupotentsiaaliga sektoritesse.
„Me ostame omale praegu ühiskonnas rahu, kuid kanname tulevikus kahju innovatsioonis,“ ütles lehele alustavatesse firmadesse investeeriva Peter Jungen Holding GmbH juht Peter Jungen.
Seotud lood
Üleilmne finantskriis on välja toonud euroala sisemised puudused ja nõrkused, mis mõjutavad negatiivselt eelkõige euroala nn perifeeriariike, kirjutab ajalehe Financial Times kolumnist Martin Wolf.
Saksamaal kasvasid tööjõukulud mullu euroala keskmisest kiiremini, kui ettevõtted töökohtade säilitamise nimel tööaega vähendasid.
New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini leiab, et Rahvusvahelise Valuutafondi abi Kreekale olnuks puhtam ja selgem lahendus Kreeka abistamiseks kui eile hilisõhtul Euroopa Liidu liidrite tippkohtumisel sündinud kokkulepe, mis näeb ette ka kahepoolsed laenud.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Loe lähemalt Äripäeva külastust
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele