Kuigi filosoofiliselt on õige väikeinvestor ja ettevõte võrdsustada, tegeleb Eesti seadusemuudatus lihtsalt pankade kasumi tõstmisega. Nimelt on tulumaksust vabastatud ainult fondidesse ja aktsiatesse investeerimine.
Tavainvestorid on õnneks vist aru saanud, et tegelikult pole need õiged kohad, kuhu investeerida. Aktsiaturu eelis on likviidsus, seega tuleb sinna investeerida lühiajaliselt. Fondide teenustasud muudavad aga neisse investeerimise Eestis mõttetuks.
Enamik Eesti investeeringutulust on ilmselt seotud eluaseme väljaüürimisega, mida maksustatakse tulumaksuga. Ma ei näe eelnõust, et ostes korteri investeeringukontol oleva rahaga, võid edaspidi renti maksuvabalt või makse edasi lükates koguda. Maksust ei ole vabastatud ka tuttava ettevõtetesse investeerimine. Aga just need on kaks suunda, kuhu väikeinvestor peaks tegelikult investeerima.
Arvan, et selle eelnõu on kirjutanud pangad, mis tahavad oma struktrueeritud tooteid ja hoiuseid maksuvabalt müüa. Samas on investeeringute teenustasud Eesti pankades ligi 10 korda kõrgemad kui mujal maailmas. Pole suurt vahet, kas su investeering on 21%-lisest tulumaksust vabastatud või võtab pank sellelt 35% teenustasudeks. Pankurid on aru saanud, et maks ja teenustasu kokku on 56% ja see on tõesti liiast. Selle asemel, et oma teenustasu vähendada, proovivad nad nüüd maksusoodustust saada!
Teen ettepaneku võrdsustada investeeringukontode maksukohustus panga teenustasudega. See muudaks süsteemi läbipaistvaks. Samuti tuleks arvutada välja tegelik hoiuseintress. Kui LIBOR on 2% ja pank maksab hoiustelt 1%, tuleks see 1% ka maksuna lisaks võtta.
Filosoofiliselt on selline maksustamine sarnane kasiinode ja sigarettide maksustamisega - eetiline on võtta raha inimestelt, kes rumalalt käituvad, ja sellest näiteks kultuuri toetada.
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.