Eile avalikustas Kreeka valitsus täiendavad meetmed eelarvedefitsiidi vähendamiseks mahus 4,8 miljardit eurot. Avalduses märkis Papandreou, et viimases hädas võib riik abi paluda ka IMFilt.
„Me tegime omaltpoolt kõik, mis meie võimuses. Nüüd on Euroopa kord,“ ütles Papandreou eilses avalduses. „See on Euroopa Liidu jaoks ajalooline hetk.“
Eilsete lisakärbete peale vallandusid Ateenas täna jälle meeleavaldused. Valitsuse kriisikava vastu protestivad meeleavaldajad piirasid sisse Kreeka rahandusministeeriumi hoone ning blokeerisid kesklinna viivad teed.
Preaegu ei ole veel ükski ELi liikmesriik kiirustanud täitma 11. veebruaril antud lubadust, et Kreekat hätta ei jäeta.
„Praegu ei ole selleks veel vajadust,“ ütles Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde eile õhtul. „Kui see vajalikuks osutub, on klubi teised liikmed valmis sekkuma, et olukorda stabiliseerida.“
Pärast Merkeliga kohtumist kohtub Papandreou lähipäevil ka Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozyga ja sõidab siis USAsse, kus kohtub USA presidendi Barack Obamaga.
Kreeka vajab aprillis ja mais maksmisele tulevate võlgade katteks vähemalt 20 miljardit eurot. EL on agentuuride teatel ette valmistamas abiplaani, millega Kreekale laenatakse vajadusel kuni 25 miljardit eurot.
Kreeka uut kärpekava on kiitnud nii Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ja rahandusvolinik Olli Rehn, kui eurogrupi juht Jean-Claude Juncker.
16. märtsil plaanib Kreeka avaliku sektori töötajate ametiühing uut üldstreiki.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Prantsusmaal ja Saksamaal võib olla palju pakilisem põhjus Kreekale appiminekuks – oma pankade päästmine, kirjutab tänane Wall Street Journal.
Euro on unikaalne ja ebatavaline konstruktsioon, mille elujõulisus on nüüd proovile pandud.
Tänased streigid Kreekas ning värske arvamusküsitlus näitavad, et kreeklased ei ole valitsuse kärpekavaga sugugi nõus.
Eile välja kuulutatud täiendavate eelarvekärbete järel teatas Kreeka täna, et emiteerib 10-aastase tähtajaga võlakirju, vahendas agentuur Bloomberg.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.