- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
George Soros: Kreeka keerdsõlm
Euro on unikaalne ja ebatavaline konstruktsioon, mille elujõulisus on nüüd proovile pandud.
Otmar Issing, üks ühisraha asutajaid, on õigesti välja toonud selle alusprintsiibi: eurost pidi saama rahaliit, mitte poliitiline liit. Osalevad riigid lõid ühise keskpanga, kuid keeldusid selgesõnaliselt loovutamast oma kodanike maksustamise õigust ühisele instantsile. See põhimõte talletati Maastrichti lepingu artiklis 125, mida on seejärel rangelt tõlgendanud Saksmaa konstitutsioonikohus.
Põhimõte on aga ilmselgelt puudulik. Küps valuutaliit vajab nii keskpanka kui riigikassat. Riigikassat pole vaja kodanike igapäevaseks maksustamiseks, vaid seda on vaja kriisi aegadel. Kui finantssüsteemi ähvardab kokkuvarisemine, saab keskpank tagada likviidsuse, kuid maksevõime probleemidega saab tegeleda vaid riigikassa. See on hästi tuntud fakt, mis pidanuks selge olema kõigile, kes euro loomisel osalesid. Issing tunnistab, et oli nende hulgas, kelle arvates „rahaliidu käivitamine poliitilist liitu loomata oli vankri rakendamine hobuse ette“.
Euroopa Liit kujunes sammhaaval ning vankrit hobuse ette rakendades: seades piiratud, kuid poliitiliselt saavutatavaid eesmärke ja ajakavasid, teades hästi, et sellest kõigest ei piisa ning et edaspidi tuleb teha täiendavaid samme. Erinevatel põhjustel on protsess lõpuks toppama jäänud. EL on tänasel kujul suures osas hangunud.
Sama kehtib euro kohta. 2008. aasta krahh tõi välja mõrad euro ülesehituses, kui iga liikmesriik pidi ise oma pangandussüsteemi päästma, selle asemel, et seda ühiselt teha. Kreeka võlakriis tõi kulminatsiooni. Kui liikmesriigid ei suuda siit edasi liikuda, võib euro koost laguneda, millel oleksid negatiivsed tagajärjed kogu Euroopa Liidule.
Euro algne ülesehitus nägi ette, et iga liikmesriik peab kinni Maastrichti lepingus sätestatud piiridest. Kreeka eelmised valitsused on neid piire väga suures ulatuses rikkunud. Papandreou valitsus, mis tuli 2009. aasta oktoobris võimule mandaadiga plats puhtaks pühkida, avalikustas, et eelarvedefitsiit ulatus 2009. aastal 12,7%-le SKPst, vapustades sellega nii Euroopa Liitu kui finantsturge.
Euroopa liidrid andsid oma heakskiidu plaanile, mis näeb ette defitsiidi järkjärgulise kärpimise, kuid turge see ei rahustanud. Kreeka riigivõlakirjade riskipreemia kõigub jätkuvalt kolme protsendipunkti ümber, jättes Kreeka suures osas ilma eurotsooni eelistest – nimelt võimalusest refinantseerida riigivõlakirjad keskpanga ametliku diskontomääraga.
Sellise riskipreemiaga nagu praegu on reaalne oht, et Kreeka ei suuda kitsikusest välja rabeleda ükskõik mida riik ka ette võtab. Täiendavad eelarvekärped kärbiks majanduslikku aktiivsust veelgi, vähendades omakorda maksutulu ning suurendades võla osakaalu SKPsse. Arvestades seda ohtu ei naase riskipreemia algsele tasemele ilma välise abita.
Olukorda muudab süngemaks maksejõuetuse vastu kindlustamise turg (CDS), mis on kiivas nende kasuks, kes panustavad läbikukkumisele. Panustades CDSi hinna tõusule väheneb risk eksimise korral automaatselt. See on risti vastupidine lühikeseks müügile aktsiaturul, kus valearvestus tähendab, et risk automaatselt kasvab.
Mõistes seda vajadust andsid ELi rahandusministrid viimasel kohtumisel esimest korda lubaduse "tagada euroala kui terviku finantsstabiilsus". Rahandusministrid ei ole aga veel leidnud mehhanismi, kuidas seda teha, kuna olemasolev institutsionaalne ülesehitus seda ei võimalda – ehkki Lissaboni leping loob selleks õigusliku aluse.
Kõige tõhusam lahendus oleks emiteerida ühiselt ja individuaalselt tagatud eurovõlakirju, et refinantseerida näiteks 75% lähiajal maksmisele kuuluvast Kreeka võlast. Seda tingimusel, et Kreeka täidab omalt poolt kokku lepitud kohustused. Ülejäänud osa tuleb Kreekal endal rahastada, nii kuidas suudetakse. See vähendaks oluliselt finantseerimiskulusid ning oleks samaväärne IMFi abilaenu väljamaksmisega osade kaupa, et tagada tingimuste täitmine.
See on aga praegu poliitiliselt võimatu, kuna Saksamaa on jäigalt selle vastu, et pillavate partnerite võlad enda kanda võtta. Nii tuleb leida mingi ajutine lahendus.
Hetkel kuum
Papandreou valitsus on täis meelekindlust mineviku patud heastada ning selleks on olemas ka märkimisväärne avalikkuse toetus. Meeleavaldusi on küll toimunud ning valitseva partei vanameelsed panevad vastu, kuid laiem avalikkus näib kokkuhoiumeetmeid toetavat, et eelarve korda saada. Et rikkumised on sedavõrd ulatuslikud, on edenemiseks palju ruumi.
Nii võib ajutistest lahendustest Kreeka aitamiseks piisata, kuid alles on veel Hispaania, Itaalia, Portugal ja Iirimaa. Kokku moodustavad need riigid euroalast liiga suure osa, et nende väljaaitamiseks piisaks ajutistest lahendustest. Kreeka ellujäämine jätab euro tuleviku endiselt lahtiseks. Isegi kui EL praeguse kriisiga toime tuleb, mis saab järgmisest?
Lahendus on ilmne: vaja on nõudlikumat järelevalvet ning sellist institutsionaalset korraldust, mis võimaldab teatud tingimustel abi anda. Lisaks oleks teretulnud hästi organiseeritud eurovõlakirjade turg. Küsimus on vaid selles, kas nende sammude jaoks on võimalik leida poliitilist tahet.
© Project Syndicate, 2010.
Autor: George Soros, Sirje Rank
Seotud lood
Kreeka võib paluda Rahvusvaheliselt Valuutafondilt hädalaenu, kui Euroopa Liidu riikide abi jääb viibima, hoolimata lisakärbetest Kreeka eelarves.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Enimloetud
3
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele