Savisaar: Linnahalli odüsseia

Ka keskerakondlikul linnavalitusel kulus otsinguteks ja kõnelusteks võimalike partneritega mitu head aastat, kuni möödunud kevadel lõpuks ameeriklastega esimene kokkulepe sõlmiti. USA poolt kirjutas sellele alla miljardär Ronald Lauder, kes selle projekti elluviimiseks omaette firma Tallinn Entertainment asutas, Tallinna poolt abilinnapea Taavi Aas.

Kokkuleppele järgnes nagu ikka investeeringuteks vajaliku raha otsimine. See ei olnud isegi USAs lihtne, ka sealpool ookeani on sügava majanduskriisi aeg ning pole sugugi populaarne teha investeeringuid Ida-Euroopasse. Lõpuks teatati möödunud aasta sügisel, et vajalik raha on leitud. Saadi nõusolek USA valitsuse garanteeritud võlakirjade emiteerimiseks selle summa ulatuses. Iseenesest küllalt traditsiooniline investeerimise viis, mida viimastel aastatel on USA toel rakendatud ka Iisraelis, Horvaatias jm. USA finantsreeglid kirjutavad ette, et lisaks USA valitsuse garantiile peab olema ka selle maa valitsuse garantii, kuhu laen läheb. Selles ei nähtud aga teisel pool ookeani suurt probleemi, seda isegi mitte meie mis tahes hinnaga eurotsooni pürgiva riigi jaoks.

Ansipi & Laari hirmuunenägu – USA investeering Tallinna Keskerakonna toelMina olin see, kes ookeani tagustele partneritele ennustas Eestis võimalikke sisepoliitilisi probleeme seoses selle investeeringuga. Tuletasin meelde, et järjekordsete riigikogu valimisteni on jäänud vaid aasta ning valitsevatele parteidele – Reformierakonnale ja IRLile – kindlasti ei meeldi, kui Keskerakond suudab Tallinnas lahendada probleemid, millest valitsusparteide jõud üle ei käinud, kui nemad pealinnas võimul olid.

Ennustasin, et Ansip ja Laar teevad kõik, mis neist sõltub, et selline suur investeering jääks Tallinna tulemata. Nad ei lepi sellega, püüdsin selgitada, kui Eesti suurim välisinvesteering ja pealegi majanduskriisi ajal, tuleb keskerakondlikku Tallinna ning seda opositsiooni poolt suunatuna. Soovitasin oodata selle investeeringuga, kuni 2011. aasta kevadised riigikogu valimised on möödas ning Ansipi ja Laari punt on Toompealt maha valitud. Kui need asjad kümme aastat on veninud, siis võivad ühe aasta veel oodata!

Mind julgustati: Eesti jaoks olevat liiga tähtis hoida häid suhteid Ameerika Ühendriikidega. Seda on peetud lausa Eesti valitsuse esimeseks välispoliitiliseks prioriteediks. Toompeal on väga raske sellest pakkumisest ära öelda. Isegi kui see rahva silmis kõigutab usaldust Reformierakonna ja IRLi suhtes, on selline investeering igal juhul kasulik Eestile tervikuna. Ei saa olla nii, et kahe partei lühiajalisi valimishuvisid nii jõhkralt eelistatakse riigi ja rahva pikaajalistele huvidele. Seda enam, et Ronald Lauder ei ole mees metsast, tegu on USA ühe suurima investeerijaga Ida-Euroopasse, pealegi endise kaitseministri asetäitjaga, kellele ei ole võõrad ka mõjuvõimsa sõjatööstuskompleksi huvid.

Argumendid olid kaalukad ning ma jäin nendega nõusse. Seda enam, et minagi ei kujutanud ette, millisel viisil valitsusparteid ja nende õukonnameedia seda projekti võivad blokeerida. Ei saa viidata Tallinna maksukoormale, sest laenu võtab ja maksab kinni erafirma. Ei saa rääkida ka sellest, et see investeering hakkab takistama Eesti liitumist eurotsooniga, sest see ei mõjuta kuidagi Maastrichti kriteeriumide täitmist. Ei saa isegi öelda, et linnahall on ainult Tallinna asi ja riiki see ei puuduta, kuna selgelt on tegemist üleriigilise tähtsusega objektiga.

Pealegi on see investeering laiema tähendusega kui ainult Tallinna linnale. See võimaldaks algatada ka muid analoogilisi arenguprojekte teistes Eesti linnades ning looks juurde tuhandeid uusi töökohti ehitussektoris, mis kriisi all valusalt kannatab.