Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
KUIDAS toimida siis, kui võlgnik läheb pankrotti?
Eelmise aasta esimesel poolel esitati kohtutele kokku 585 pankrotiavaldust ning tõenäoliselt on esitatud avalduste arv jäänud samaks ka 2009. aasta teises pooles. See annab endiselt kinnitust, et pankrotimenetlus puudutab olulisel määral kõiki ettevõtjaid.
Pole harvad need juhtumid, kus ettevõtjad seisavad silmitsi faktiga, et neile võlgu olev äriühing on pankrotti läinud, mis muudab võlasumma kättesaamise küsitavamaks ja võib suurema löögi alla seada ka võlausaldaja enda.
Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partners advokaat ja pankrotihaldur Andrias Palmits annab praktilisi juhiseid võlausaldajale puhuks, kui võlgniku pankrot on juba välja kuulutatud.
Võlgniku pankrot
Artikkel jätkub pärast reklaami
1. Pankrotihalduri teavitamine nõuetest
2. Võlausaldajate esimene üldkoosolek
3. Osalemine pankrotitoimkonna töös
Pikemalt loe tänasest Äripäevast või SIIT! Sisenemiseks vajaliku päevapileti saad soetada SIIN!
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.