Inimlik rumalus: nõiad, veised ja Kopenhaageni kliimakonverents

Inimeste võitlus kliimaga on donkihhotlik, sest kliima muutub meist sõltumata rütmiliselt, kord soojenedes, kord jahenedes, ja inimene peab kohanema muutuva kliimaga, nagu ta ongi seda teinud kogu inimajaloo jooksul.

Kuidas kujuneb meie planeedi kliima, võib lugeda juba keskkooliõpikuist, sellest arusaamiseks pole vaja sügavaid eelteadmisi. Juba neis on korralikult kirjas, et Maa kliima kujuneb atmosfääri, hüdrosfääri, litosfääri ja biosfääri vastastikusel toimel. Kliimat mõjutavad paljud astronoomilised, geoloogilised ja geograafilised tegurid, nagu päikesesüsteemi asend galaktilisel orbiidil ja Maa asend päikesesüsteemis, Maa telje kallakus, tema tiirlemiskiirus ümber Päikese, pöörlemiskiirus ümber oma telje, magnetvälja muutus, merehoovused, vulkaanide tegevus, hiidmeteoriitide langemine jpt tegurid. Ja et Eesti kliimat kujundavad olulisemad tegurid on päikesekiirguse juurdevool ja Atlandi ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid.

Inimese osa kliima kujunemisel on võrreldes looduslike faktoritega kaduvväike. Võrrelgem näiteks inimese kliimat kujundavat rolli keskaegkonna lõpus Mehhiko lahte langenud hiidmeteoriidiga, mis hävitas saurused ja suure osa Maa elustikust. Need on täiesti erineva suurusjärguga fenomenid.

Jäävaheaeg algas arktilise ja subarktilise kliimaga ja sellise kliimaga see ka lõpeb, et maad anda uuele jääajale. Jäävaheaja keskel oli soe ja niiske atlantiline kliimastaadium, mil keskmised temperatuurid oli mitu kraadi kõrgemad kui praegu ja Eestis kasvasid liigirohked tamme-segametsad. Ja sellest ajast alates on kliima muutunud kogu aeg jahedamaks.

Kui me alustaksime arvutusi väikesest jääajast, siis on kliima tõepoolest soojenenud. 400 aastat tagasi oli Läänemeri täies ulatuses külmunud ja kogu talv oli ilma suladeta. Juulis 1825 tuli kogu suvi ahje kütta, sedavõrd jahe oli toonane suvi. Lõuna-Prantsusmaal põletati 1580-1595. aastail 800 nõida, kes olevat inimkonnale külma kaela toonud. 1869 aga väideti soliidses teadusajakirjas Scientific American tõsimeeli, et preeria kliimamuutused on põhjustanud raudteede rajamine.

Praegu on hulga teadlaste arvates süüdlaseks mitte nõiad, vaid CO2, kuigi pole selge, kas selle kontsentratsiooni tõus atmosfääris põhjustab temperatuuri tõusu või põhjustab temperatuuri tõus hoopis CO2 kontsentratsiooni kasvu, mis jahenedes taas väheneb.

Veised eraldavad metaani rohkem kui autod süsinikdioksiidi. Inglismaal soovitatakse lehmadele anda küüslaugutablette, mis kõhutuult vähendavad. Aga ehk peaks veised hoopis maha tapma?

Võitlus kliimaga on muutunud suuresti naeruväärseks. Tõeni jõudmiseni on käia veel pikk tee. Ehk oleks palju mõistlikum, kui meteoroloogid-klimatoloogid hakkaksid tellimustöödena tehtavate kliimamudelite asemel hoopis korralikult ilma mõõtma ja looduslikke protsesse uurima. Me ei saa muuta Päikese asendit ilmaruumis ja mandrite rännet. Kliimaga võitlemise asemel peaksime investeeringud suunama keskkonnakaitsesse. Kopenhaageni kliimakonverents näitas meile just seda, kuidas ei tohi maailmas raha kulutada ja keskkonda massikampaaniate käigus reostada.