- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa võlakriisi künnisel
Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole euroala 16 riigist pooled oma avaliku sektori rahanduspoliitikaga praegu jätkusuutlikul kursil.
Reitinguagentuurid on tänavu kärpinud juba mitme euroala riigi reitingut alates Iirimaast, Hispaaniast, Kreekast ja Portugalist. Juba on hoiatatud, et ka Prantsusmaa ning väljaspool euroala Suurbritannia võivad riskida madalama reitinguga, kui ei suuda esitada veenvat plaani riigi rahanduse korrastamiseks. See nõuab samas ettevaatust, et vaevaliselt toibuvale majanduskasvule uut tagasilööki ei antaks.
Euroala eelarvedefitsiit kasvas lõppeval aastal keskmiselt 6,4%le SKPst võrreldes euroalal lubatud 3%se ülempiiriga. 2008. aastal küündis defitsiit 2%le SKPst. Tuleval aastal prognoosib Euroopa Komisjon defitsiidi paisumist 7%le – alles siis hakkab olukord tasapisi paranema. Majanduseksperdid kardavad, et see võib võtta aastaid. Järsult halvenenud rahandusolukorra taga on riiklikud abipaketid majanduse ergutamiseks ning pankade päästmiseks eraldatud miljardid, samal ajal kui majanduslanguses on järsult kahanenud riikide maksutulud ning paisunud sotsiaalkulutused.
Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet hoiatab, et valitsuste selline ohjeldamatu laenamine võib ohtu seada inflatsiooni ohjamise.
Kreekalt, mis jahmatas sel sügisel teatega, et riigi tegelik eelarvedefitsiit on seni nimetatust kaks korda suurem ja läheneb 13%le SKPst, ning Hispaanialt nõuab Euroopa Komisjon eelarvedefitsiidi kärpimist juba lähemas perspektiivis. Prantsusmaa ja Saksamaa seevastu plaanivad 2010. aastal alles avaliku sektori kulutusi suurendada, et ergutada majandust. Prantsusmaa riigieelarve defitsiit kasvab tuleval aastal 8%le SKPst.
Euroopa rahaliit on silmitsi ühe tõsisema katsumusega. Välja on löönud just need puudused, millele skeptikud omal ajal tähelepanu juhtisid – rahaliitu ei toeta poliitiline liit, mis tähendab, et kriisi puhkedes päästab igaüks esmalt oma nahka. Algav aasta on hea võimalus näidata, et see nii ei ole, kirjutab WSJ.
Investorid ei vaata euroala enam ühe ühtlase ruumina ning nõuavad hullemas seisus rahaasjadega riikidelt nagu Iirimaa, Kreeka või Hispaania laenuraha eest kõrgemat hinda kui Saksamaalt. Suuremad kulutused võlgade teenindamiseks panevad nende riikide eelarvedefitsiidid veel suurema surve alla.
2010. aastal saab tähelepanu keskmes olema Kreeka, mille eelarvedefitsiit 12,7% SKPst ületab euroalal lubatud piiri neljakordselt. Euroopa Komisjon nõuab Kreekalt oma asjadega ise toimetulekut ning ka Euroopa Keskpanga kõrged ametnikud on öelnud, et pangal ei ole mandaati euroala ühe või teise liikmesriigi päästmiseks. Turud usuvad siiski, et vajaduse tekkides lahendus leitakse – vaevalt euroala riigid ühel liikmel pankrotti laseks minna ning kahjustada euro mainet.
Kui eelmised kaks aastat olid lugu majanduskriisist ja pankade päästmisest, siis järgmised aastad on lugu suurest saneerimisest Euroopa riikide rahanduses, mis tähendab erinevaid kombinatsioone kõrgematest maksudest, avaliku sektori kulutuste kärpimisest ja sotsiaaltoetuste vähendamisest. Esimene peatükk kirjutatakse jaanuaris, mil Kreeka peab esitama Brüsselile oma eelarvedefitsiidi radikaalse kärpekava.
Seotud lood
Valega euroklubisse trüginud Kreekale on kätte jõudnud tõehetk – euro ei ole vaid prestiižiküsimus.
Maailma finantsturge kõigutanud Dubai probleemid on küsimärgi alla seadnud ka teised suure võlakoormaga riigid nagu Kreeka, mille puhul on mitmed kommentaatorid viimastel päevadel küsinud, kas sealt tuleb nüüd finantsturgudele uus maavärin.
1. jaanuaril saab Euroopa ühisraha euro 10
aastat vanaks, ent nii nagu euro sünni juures kostuvad nüüdki õnnitlejate koori
kõrval ka kassandrate hääled, väites sedakorda, et ränga majanduskriisi
katsumust rahaliit üle ei ela.
Euro tähistas 1. jaanuaril kümnendat sünnipäeva ning sai Slovakkia näol uue liikme, kuid rahaliidu elujõudu näitab alles püsimajäämine tõsises majanduskriisis.
Viimaste aastate üks olulisemaid muutusi IT-taristu maailmas on olnud VMware'i litsentsimudeli ja hinnastamise muutumine. See on tekitanud ebakindlust ning pannud organisatsioone üle maailma otsima uusi võimalusi, kuidas oma virtualiseerimisplatvorme ja taristut tulevikus hallata. Kuna muudatuste pikaajalist mõju on keeruline ette näha, vaatavad paljud ettevõtted üle seni iseenesestmõistetavana tundunud tehnoloogilised valikud ning hindavad võimalikke alternatiive.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele