- OMX Baltic−0,31%313,58
- OMX Riga0,31%951,61
- OMX Tallinn−0,07%2 143,26
- OMX Vilnius−0,47%1 500,22
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,41%10 833,74
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,51
- OMX Baltic−0,31%313,58
- OMX Riga0,31%951,61
- OMX Tallinn−0,07%2 143,26
- OMX Vilnius−0,47%1 500,22
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,41%10 833,74
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreeka rahandusminister: ma ei taha IMFi ukse taha minna
„Ma ei taha olla see rahandusminister, kes Kreeka IMFi ukse taha viib,“ ütles Papaconstantinou, kes oli teisipäeval Berliinis ja Pariisis ja sõitis sealt edasi Londonisse ja Frankfurti. Enda sõnul mitte selleks, et arutada Kreeka väljaaitamist.
Kreeka peaminister George Papandreou helistas läinud nädalal IMFi juhile Dominique Strauss-Kahnile, kuid väidetavalt mitte abi küsimiseks, vaid üldise olukorra arutamiseks, kirjutas Wall Street Journal.
Kreeka rahandusministri sõnul ei ole Kreeka riigi rahavajadus tuleval aastal nii suur, et peaks kartma võlaturgude kokkukuivamist. Kui see aga siiski juhtub, tuleb Kreekal abi otsida kas teistelt euroala liikmesriikidelt või IMFilt.
Surve Kreekale kasvab, et peaministri George Papandreou esmaspäeval korratud lubadusele võlad kontrolli alla saada järgneksid ka teod. Reitinguagentuurid S&P ning Moody’s on pannud Kreeka reitingu võimalikuks langetamiseks vaatluse alla, turud nõuavad kõrgemat riskipreemiat ning Euroopa kõrged ametnikud pole manitsustega kitsid.
Teiste seas hoiatas esmaspäeval Euroopa Keskpanga nõukogu liige Lorenzo Bini Smaghi, et Kreekal on vaid aasta aega tagamaks, et riigil on jätkuvalt A taseme reiting. Vaid A- reitinguga võlakirju saavad pangad aasta pärast kasutada Euroopa Keskpangas tagatisena laenu vastu.
ELi ametivõimud ja Euroopa Keskpank eelistaks võimaliku abi küsimused lahendada euroala siseselt. Euroopa rahaliidu leping keelab aga hätta sattunud euroala riikide väljaaitamise, ehkki euroala ametnike sõnul on võimalik leida viise, kuidas reeglitest mööda laveerida. Nii näiteks võib tugevamas rahanduslikus seisus riik anda Kreekale laenu. Saksamaa kantsler Angela Merkel on aga öelnud, et eelistab rahaallikana IMFi. Sarnased erimeelsused kerkisid esile ka läinud aastal Ungari abistamisel.
IMFi abi oleks Kreekale poliitiliselt alandav, kuid jätaks õõnestamata euroala reeglid, mis nõuavad liikmesriikidelt eelarvedistsipliini ja jätkusuutlikku laenupoliitikat.
Euroopa rahandusvolinik Joaquin Almunia kiitis Kreeka peaministri esmaspäevast kõnet kui sammu õiges suunas. „Me ootame nüüd konkreetsete abinõude sõnastamist, mis eelarvedefitsiiti 2010 jõulisemalt kärbiks ja tagaks selle kiire vähenemise,“ ütles Almunia.
Detailid selguvad jaanuaris, kui Kreeka esitab Euroopa Komisjonile kolme aasta tegevuskava.
Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet on hoiatanud „moraalse kahju“ eest, mida Kreeka väljaaitamine endaga kaasa tooks. Üheltpoolt on Kreeka suhtes võimalik rakendada euroala aluseks olevas stabiilsus- ja kasvupaketis ette nähtud sanktsioone, teisalt on Saksamaa kantsler Angela Merkel hiljuti öelnud, et ühe riigi probleemid on kõigi euroala riikide probleemid. Nii püsib hetkel teadmatus, kas ja kelle abile Kreekal oleks loota.
Kreeka eelarvedefitsiit kasvab tänavu 12,7%le SKPst ning võlakoorem tuleval aastal 125%le SKPst.
Seotud lood
Tänasest on Ateenas Rahvusvahelise Valuutafondi eksperdid, et abistada Kreeka valitsust euroala suurima defitsiidi ohjeldamisel.
Kreeka on võtnud järjekorda Hiina rahale, kirjutab tänane Financial Times.
Eurole üle läinud riikide rahandusministrite gruppi juhtiv Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ütles täna, et probleemidest hoolimata Kreeka pankrotti ei lähe ning saab hakkama ilma Euroopa Liidu abita.
Maailma finantsturge kõigutanud Dubai probleemid on küsimärgi alla seadnud ka teised suure võlakoormaga riigid nagu Kreeka, mille puhul on mitmed kommentaatorid viimastel päevadel küsinud, kas sealt tuleb nüüd finantsturgudele uus maavärin.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Eesti ohuhinnang pole muutunud
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Eesti ohuhinnang pole muutunud
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele