Iiri säästueelarve lõikab 20% ka peaministri palgast

Iirimaa on keerulises olukorras nagu paljud teised maailma valitsused finantskriisi järel – piisavate kärbeteta kasvab võlg üle pea ja muudab investorid närviliseks. Valijatele on aga kärped kõike muud kui meeltmööda. Kärbetest hoolimata prognoositakse Iirimaa eelarvedefitsiiti tuleval aastal 11,6% tasemel SKPst. Valitsuse võlakoorem kasvab 2006. aasta 27%-lt tuleval aastal 77,9%-le SKPst.

Kohanemise põhiraskus on Iirimaa 2010. a eelarves kulude kärpimisel – ainus täiesti uus maks on CO2 maks. Ettevõtte tulumaksu tasemel 12,5% jättis valitsus puutumata.

Iiri valitsus kärbib sotsiaalkulutuste eelarvest 760 miljonit eurot ning jooksvatest kuludest 980 miljonit eurot. Investeerimisprojektidelt hoitakse kokku 960 miljonit eurot ning avaliku sektori palgad vähenevad ühe miljardi euro võrra. Lisaks kärbib  valitsus alkoholiaktsiisi ja langetab käibemaksu 21%le, et piirata ostuturismi Suurbritanniasse.

Minister andis märku, et Iirimaa on kehtestamas kinnisvaramaksu ning et aastast 2017 kaob tulumaksuvabastus eluasemelaenult.

Vastusena avalikkuse pahameelele Iirima „maksupõgenike“ suhtes, kehtestab Iiri valitsus 200 000 euro suuruse maksu Iirimaal elavatele inimestele, kelle aastatulu on üle miljoni euro ja kelle vara väärtus Iirimaal ületab 5 miljonit eurot.

Enne eile avaldatud eelarvet on Iiri valitsus finantskriisi algusest eelarvekulusid kärpinud 8 miljardit euro võrra. „Kui me poleks seda teinud, oleks defitsiit paisunud 20%le SKPst, mis oleks riigi rahandusliku ellujäämise küsimärgi alla seadnud,“ ütles Lenihan.

4 miljardi euro suurune eelarvekulude kärbe on esimene etapp neljale aastale kavandatud plaanis, mille lõpuks loodab Iirimaa oma eelarvedefitsiidi uuesti euronormidega vastavusse viia.

„See on ilma uute töökohtadeta rõõmutu eelarve,“ kritiseeris opositsioonis oleva  Fine Gael'i partei kõneisik finantsküsimustes Richard Burton. Võimupartei on majanduse kraavi ajanud.