Langus on Eestis puudutanud pea kõiki majanduse valdkondi, teatas rahandusministeerium. Kõige rohkem vähenes kolmandas kvartalis lisandväärtus finantssektoris, kukkudes 30 protsenti.
Kõige suurem panus tuli majanduslangusesse ettevõtlussektorist (13,2 protsendipunkti), kus müügitulud langesid kiiremini kui tootmiskulud, see aga põhjustas kogukasumi 63 protsendilise kahanemise ja tootlikkusnäitajate languse süvenemise.
Tegevusalade lõikes mõjutas SKP langust kõige rohkem töötlev tööstus, kus tootmine on kahanenud ligi 30 protsenti. Kiire langus jätkus ka ehitus- ja teenindussektoris tulenevalt tööde mahu kahanemisest ja kasumlikkuse langusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõuniku Andres Saarniidu sõnul oli jooksevkonto kolmandas kvartalis jätkuvalt ülejäägis. Otseinvesteeringutena kajastusid omanike rahasüstid kommertspankadesse, samas voolas Eestist III kvartalis rohkem kapitali välja kui sisse tuli.
SKP vähenes seitsmendat kvartalit järjest, ent kolmandas kvartalis vähenemine aeglustus.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.