Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõuniku Andres Saarniidu sõnul oli jooksevkonto kolmandas kvartalis jätkuvalt ülejäägis. Otseinvesteeringutena kajastusid omanike rahasüstid kommertspankadesse, samas voolas Eestist III kvartalis rohkem kapitali välja kui sisse tuli.
Järgneb Andres Saarniidu kommentaar.
Selle aasta kolmanda kvartali maksebilanss sarnaneb eelmise kvartali omaga. Jooksevkonto oli jätkuvalt ülejäägis, mis moodustas kvartali oodatava sisemajanduse koguprodukti suhtes 6,6 protsenti.
Töötlemiseks mõeldud kaupade sisseveo kasv vähendas küll kaupade ja teenuste konto ülejääki, kuid selle tasalülitas investeerimistulude arvestusliku väljavoolu alanemine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kapitali liikumise poolel oli jätkuvalt kõige selgem tendents Euroopa Liidu eelarvest laekuvate summade pea kahekordne suurenemine võrreldes eelmise aastaga.
Otseinvesteeringute puhul oli suuresti tegemist pangagruppide sisese rahaliikumisega. Nimelt tugevdasid välisinvestorid jooksva aasta vältel oma Eestis asuvate tütarettevõtete kapitali ning Eestist väljapoole investeerijad on sama teinud oma tütarettevõtetega välismaal. Otseinvesteeringute andmed kolmanda kvartali kohta näitavad, et kapitali väljavool oli sissevoolust suurem.
Portfelliinvesteeringute lõikes olid ülekaalus pankade ja investeerimisfondide rahapaigutused välismaistesse väärtpaberitesse.
Kokkuvõttes on kapitali sisse- ja väljavoolud olnud investeerimispanga Lehman Brothersi pankroti järgsel ajal peaaegu võrdse suurusega. Üleilmse finantskriisi haripunktil Eestisse paigutatud reservid on tänaseks emapankade poolt tagasi kutsutud. Seetõttu on ka tänavu esimese üheksa kuu kokkuvõttes tegemist välisreservide vähenemisega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Langus on Eestis puudutanud pea kõiki majanduse valdkondi, teatas rahandusministeerium. Kõige rohkem vähenes kolmandas kvartalis lisandväärtus finantssektoris, kukkudes 30 protsenti.
SKP vähenes seitsmendat kvartalit järjest, ent kolmandas kvartalis vähenemine aeglustus.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini