- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigiteenistujate palk tahetakse sõlmida presidendi omaga
„Riigikogu käest on nõutud ja riigikogu on andnud lubaduse, et palgad tuleb lahti siduda keskmisest palgast,“ ütles põhiseaduse komisjoni liige Igor Gräzin. Tema sõnul on praegu komisjoni kõneaineks eelkõige see, millised oleks õiglased palgasuhted.
Uue eelnõu järgi hakkavad kõige kõrgemat palka saama president, peaminister, riigikogu esimees ja riigikohtu esimees. Teiste riigiametnike ja poliitikute töötasu arvutatakse kõige kõrgemast tasust vastava koefitsiendina, mis tähendaks, et presidendist suuremat teenistust riigiametnikud ja poliitikutud ei saa.
Põhiseaduskomisjoni liikme Ain Seppiku hinnangul on parlamentaarses riigis see igati mõistlik otsus. „Tahaks, et kõik poliitilised jõud sellest eelnõust ühtviisi aru saaksid, sest see on seadus on suunatud tulevikku ehk järgmise riigikogu koosseisu jaoks,“ lisas Seppik.
Tänasel komisjoni istungil võeti luubi alla kohtunike palgakoefitsient, mis otsustati esialgsest soodsamaks muuta. Kohtunike probleem lahendati Seppiku sõnul nii, nagu kohtunike ühing ette pani. „Kohtunikke tahame rahustada, et ei taha tekitada ühiskonnas täiendavaid pingeid,“ ütles Seppik. Ka põhiseaduskomisjoni liikme Lembit Kaljuvee sõnul liikusid tänasel arutelul asjad paremuse suunas.
Algselt pidid maa-ja halduskohtunikud saama 50–60 protsenti presidendi palgast. Seppiku sõnul lepiti komisjonis kokku, et maakohtu kohtunike palgad jäävad riigikogu liikme tasemele ehk 60-le protsendile presidendi palgast. Ringkonnakohtu kohtunike palgakoefitsiendiks tõsteti võrdseks riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehega ehk 70-le protsendile. Kohtunike staažitasud jäid samuti praeguses eelnõus kehtima.
Eile ei määratud aga kindlaks, kui suur hakkab olema presidendi palk, millest hakkavad sõltuma ülejäänud ametnike ja poliitikute töötasud. „Kindlasti ei taha selle seadusega presidendi palka vähendada. Alguspunkt on praeguse palga piires, mida praegu president saab,“ ütles Seppik. Praegu saab president palka 79 016 krooni. Komisjon tuleb presidendi palga ülemmäära küsimuse juurde tagasi teise lugemise käigus ehk 15. detsembril.
Samas nentis Seppik, et tegelikult on veelgi paremaks mõõdikuks riigiettevõtte Eleringi juhi Taavi Veskimägi palk 95 000 krooni. „Miks peaks president vähem palka saama?“ küsis Seppik. Selle eelnõuga riigifirmade juhtide palkade suhet ei määrata, kuid Seppiku sõnul hakkavad nad seda teemat komisjonis lahkama teise eelnõu raames.
Seotud lood
PRIA värskelt avaldatud palgastatistikast selgub, et peadirektori Jaan Kallase palk on 2009. aastal võrreldes tunamullusega veidi tõusnud, tema asetäitjatel aga kukkunud.
Presidendiamet on ikkagi prestiižiga seotud positsioon ja ei saa olla ametipalkadega otseselt seostatud, ütles konsultatsioonifirma Ariko Reserv juhataja Igor Päss, kes on tegelenud palgaküsimustega ligi 20 aastat.
Riigikogu komisjonis oli tänasel arutelul inimesi, kelle arvates peaks president saama Euroopa parlamendi lihtliikme palka ehk 124 000 krooni, ütles sotsiaaldemokraadist põhikomisjoni liige Hannes Rumm.
Riigikogu lõpetas kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse eelnõu esimese lugemise, millega soovitakse riigiteenistujate palk lahti siduda keskmisest palgast, teatas riigikogu pressitalitus.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele