- OMX Baltic−0,25%313,9
- OMX Riga0,05%950,71
- OMX Tallinn−0,02%2 143,51
- OMX Vilnius−0,31%1 501,46
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,16%10 809,48
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,52
- OMX Baltic−0,25%313,9
- OMX Riga0,05%950,71
- OMX Tallinn−0,02%2 143,51
- OMX Vilnius−0,31%1 501,46
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,16%10 809,48
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Märt Ots: sellist kasumit teenib veest ainult Aafrikas
Konkurentsiameti juht Märt Ots avaldas arvamust, et Tallinna Vee tulukuse määra hinnates nad midagi kahe silma vahele ei jätnud, kuna üldlevinud hinnaregulatsioonide aluseks võetav tulukuse määr arvutatakse ärikasumi ja investeeritud varade suhtest.
"Tootlus on liiga kõrge arenenud riikidega võrreldes," kordas Ots. "Niimoodi, et sõlmitakse pikaajaline leping, kus vee hinda hakatakse igal aastal tõstma, tehakse veel võib-olla ainult Aafrikas."
Otsa sõnul lähtub arenenud maailmas vee hind puhtalt sellest, kui palju on teenuse pakkumisse investeeritud. Kas saab ka nii öelda, et Tallinna vesi on liiga vähe investeerinud, ei osanud Ots öelda, lubades samas kontrollida, et Tallinna Vesi ei paigaldaks tootlikkuse alandamiseks maa sisse kullast torusid.
"See ei ole aga normaalne majandustegevus, et 10 aastat kogutakse raha, et saaks 11. aastal investeerida. See ei saa olla mingi argument," lausus konkurentsiameti juht.
Tallinna Vee väitele, et nad ei saanud reageerimiseks piisavalt aega, vaidles Ots vastu. Konkurentsiamet talitas pressiteadet välja saates finantsinspektsiooni soovituste kohaselt. Eile Tallinna Veele saadetud kirjas teavitas konkurentsiamet ka pressiteate tegemise kavatsusest, märkides, et ettevõte võib soovi korral pressi ise informeerida, tehes seda hiljemalt kell 10 hommikul.
"Tänase seisuga pole sellist dialoogi olnud," ütles Ots vastuseks küsimusele, kas amet on saanud öelda sõna sekka vee hinnapoliitika kujundamises. "Põhjus on ka selles, et peamine regulaator on Tallinna linnavalitsus," lisas ta.
"Ma arvan, et on vale otsida süüdlast, kuid lõpptulemusena peaks vee hind kuni 25% alla tulema," sõnas Ots.
Eesti Energia tulukuse määr jääb Otsa sõnul juba praegu vee-ettevõtte soovitava tulukuse kanti, varieerudes kuskil 1-1,5% ulatuses.
"Konkurentsiamet ei saa kommenteerida taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi, sest need on riiklikud," ütles Ots. Kuna elektri hind on kulupõhine, siis peale investeeritud varade väärtuse, mõistlikku tulukuse ja kulude kokkuhoiu aspekti hindamist konkurentsiamet seda jõuga tagasi hoidma ei hakka.
Eesti Energiaturg avaneb 100%liselt 1. jaanuaril 2013. Teiseks oluliseks sammuks konkurentide tekkimisel Eesti energiaturule on Otsa sõnul Soome-Eesti merekaabli nr 2 ehitus.
Seotud lood
Monopolide ohjeldamise seadus alandab Tallinnas vee hinda 25 protsendi võrra, ütles Isamaa ja Res Publica Liidu liige Ken-Marti Vaher täna riigikogus.
Tallinna Vee majandustegevust analüüsinud konkurentsiamet jõudis järeldusele, et ettevõtte rakendatav veeteenuse hind ei ole kooskõlas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega, kuna see tagab ettevõtjale põhjendamatult suure tulukuse.
Tallinna Vee juhatuse esimehe Ian Plenderleithi sõnul ei saa Tallinna Vesi konkurentsiameti soovile vaatamata 2005. aastal investoreile antud lubadusi eirata.
Konkurentsiameti pealiskaudne ja puudulikul informatsioonil põhinev analüüs Tallinna Vee kasumlikkusest ei arvesta ettevõtte äritegevuse olulisi aspekte, seisab Tallinna Vee vastuses konkurentsiameti pressiteatele.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele