Mulgi häärber naudib väärikat iga

Aeg-ajalt on tee mind ikka Hallistest läbi viinud. Nii oligi kuhugi mälusoppidesse salvestunud pilt ühest nukralt seisvast majast teeäärses pargis. Hall, üksik ja lagunev. Et tegu on mingi mõisahoonega, selles ma eriti ei kahelnudki.

Seda suurem oli üllatus, kui leidsin sama hoone Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi koostatud raamatust "Eesti taluhäärberid".

Tõepoolest, tegemist on ilmselt ühe suurema maahäärberiga, mille eelmise sajandi alguses väidetavalt Läti päritolu ehitusmeestel laskis ehitada Pärnu linakaupmees Voldemar Mathisen.

Üllatusena olid hoones säilinud saali lühtrite kinnitusi ümbritsevad kipsrosetid, mis veel suurema üllatusena olid vormitud paksust loomanahast põhjadele.

"Säilinud oli ka peaukse vaskne käepide, arvatavasti tänu sellele, et oli peidus paksu värvikihi all. Muidu oleks metallikratid selle juba ammugi minema tassinud," lisab Veskilt.

Lisaks ehedatele juugenddetailidele hoone välisilmes on see ka muljetavaldavalt suur.

L-tähe kujulise hoone pikem tiib vaatab sissesõiduteele ja lühem pargile. "Pargiga on suurem töö ees ootamas," märgib Veskilt. "See tahab kindlasti uut planeeringut. Kui seal kunagi olidki jalgteed, siis pole tänaseks neist märkigi. Samuti on puud vanad, ja elupuuhekk kipub juba maja esikülge kinni katma." Jalgteed ja lehtla oleksid pargiuuenduskava olulised osad.

Koos uuestisünniga on muutunud ka hoone otstarve, kunagisest linakaupmehe majast on tänaseks saanud Mulgi häärberi nimeline kodu eakatele. Võimalus väärikalt vananeda on antud nii majale kui inimestele.

1900 ostis 76hektarilise talu Pärnu linakaupmees Voldemar Mathiesen, kes rajas maakivist aidad ja uhke häärberi. Kui Esimese maailmasõja järel linanõudlus vähenes, müüs kaupmees oma torniga maja Pukkidele. Kiviaidad ehitati ümber meiereiks ning karjalaudaks.

1941. aasta 14. juuni küüditamisest õnnestus Pukkidel pääseda ja pere jäi häärberisse elama. 1943. aastal paigutati meierei kiviaita Saksa sõjaväe toiduladu. Talu võõrandati 1940ndate lõpus ja 1950. aastal rajati tallu Abja masina-traktorijaam (MTJ). Meiereihoone tehti töökojaks, katlamajja paigutati diiselelektrigeneraator, tuuleturbiin lammutati. MTJ tegutses torniga majas kuni 1957. aastani. Pärast kolhoosi Täht reorganiseerimist Halliste sovhoosiks tehti sinna sovhoosi kontor. Alates 2002 on kompleks eravalduses.

Fotod: Teet Reier