- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,58
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: abivahend või terrorirelv?
Ettevõtluse ja töökohtade päästmiseks
loodud saneerimisseadus ei ole suurt tulemuslikkust üles näidanud. Nii
kohtunikke kui ka pankrotihaldureid on nigela skoori tõttu korduvalt hurjutatud.
Praktikuna ei saa sellist kriitikat siiski asjakohaseks pidada ja soovitaks põhjusi otsida pigem saneerimisseadusest. Ka ettevõtte tasandil pole massiliste kvaliteedihäirete põhjused reeglina peidus mitte töötajates, vaid ebamõistlikus protsessis.
Maksunõuete allutamine saneerimisseadusele on hädavajalik. Nõrkade tulemuste üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et kehtiv seadus ei anna kohtunikele selgeid kriteeriume, mis alustel saneerimismenetluse algatamisest keelduda. Näib mõistlik senisest detailsemalt sätestada, millistel juhtudel saneerimismenetlus üldse algatamisele kuulub. Avaliku huvi põhimõttest tulenevalt peaks üheks selliseks olema näiteks minimaalne töötajate arv. Kuigi seadus nõuab saneerimisnõustajalt hinnangut, kas ettevõtja on oluline tööandja, puudub sel menetluses otsene õiguslik tähtsus.
Täiendavate kriteeriumitena võiks kaaluda ka tegutsetud aastate arvu ja ka varade või kohustuste mahtu. Nii hõlmab praktika menetluste algatamist firmade suhtes, kellel pole ühtki töötajat või kellel on majandustegevus sisuliselt puudunud.
Täiendavalt peab välja tooma ka maksunõuetega seonduva. Nimelt on maksuhaldur seisukohal, et maksunõuded saneerimismenetluses ümberkujundamisele ei kuulu. Seisukoht põhineb kõige ehedamal bürokraatlikul lähenemisel ja tugineb asjaolul, et maksukorralduse seadus vastavat regulatsiooni ei sätesta. Samas ütleb saneerimisseadus, et ümberkujundamisele ei kuulu vaid töösuhetest tulenevad nõuded. Maksunõuete allutamine saneerimisseadusele on hädavajalik, vastasel juhul puudub võimalus korrektsete majandustegevuse prognooside esitamiseks saneerimiskavas, sest puudub eelteave maksuhalduri võimalike otsuste kohta ja ka garantii võlausaldajatele, et riik saneerimisega kaasa tuleb.
Ilmnenud probleemide hulk on mõistagi suurem, mõned väljuvad ka seaduse haardeulatusest. Näiteks on probleemiks pankade erinev suhtumine saneerimismenetlusse ja soovimatus oma nõudeid kas või osaliselt maha kirjutada, sh ka siis, kui pankrotimenetlus tooks veelgi nigelama tulemuse.
Kahjuks on senise praktika üheks kaasnähtuseks, et paljud firmad, kellel oleks põhjust saneerimisseaduse kaitset paluda, ei julge seda teha, avalduse esitamisega venitatakse nii kaua, et pääsemise võimalus muutub pea olematuks. Seaduse parandamine aitab seda olukorda muuta. Tänase praktika jätkumisel kujuneb saneerimismenetlusest pigem järjekordne skeemimeistrite terrorirelv võlausaldajate suhtes kui et ettevõtluse abivahend.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele