See, et intressid ükskord tõusma hakkaksd, sõltub Vitsuri sõnul tegelikult ju sellest, kui kiiresti majandus taastuma hakkab ja kui palju hakkab inflatsioon ähvardama. „See noateral kõndimise trikk on alles ees,“ sõnas ta.
„Täna alles hoiatas Krugman (Princeton University professor ja Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman – toim), et Ameerika pangad pole ettevõtlusele veel laenama hakanudki. Ta soovitas, vähemalt ajutiselt, osa panku natsionaliseerida, et lõpuks ettevõtlus ka raha saaks,“ rääkis Vitsur.
Selline kindel reaalmajanduse paranemine Vitsuri hinnangul on alles ees, kuna praegu ikka veel on abipakettide mõju, mida tajutakse. „Ega kriis ei ole veel selles mõttes läbi, et oleks kindel tõus alanud,“ märkis ta.
Usalduse taastumisest pangandussektoris ja raha väljaviimise peatamisest rääkides arvas majandusekspert, et kui vaadata rahajääke, siis kõige rohkem viidi raha Eestist välja siis, kui olid suured lootused ja inimestel raha palju, mitte nüüd.
„Raha väljavool oli suurem siis, kui me investeerisime rohkelt Lätti, Bulgaariasse, Rumeeniasse, Armeeniasse, Aserbaidžaani ja Ukrainasse. Kui praegu vaadata nii äriettevõtete kui ka üksikisikute hoiuste rahajääke pankades, siin on kõikumised väga väikesed – 1% siia-sinna,“ toonitas ta.
Seotud lood
Vaatamata esimestele stabiliseerumise
märkidele majanduses, mõjutas Swedbanki Eesti üksuse III kvartali tulemusi
majanduslangus, mille tõttu tegevuskasum enne provisjone oli 586 miljonit
krooni, kvartalikahjumiks kujunes 323 miljonit krooni.
"Et Swedbank on kahjumis, on üsna loomulik,
sest riskid, mis headel aegadel võeti ilma piisavate puhvriteta, annavad
tagasilööke,“ kommenteeris pangandusprofessor Mart Sõrg lühidalt.
Swedbanki riskijuht Göran Bronner ütles
täna Swedbanki kolmanda kvartali majandustulemusi kommenteerides, et panga
hinnangul ulatub laenudega hättajäänutelt ülevõetava tagatisvara maht 7,5-22,6
miljardi Eesti kroonini.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.