Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbank: ülevõetava vara maht kuni 22 mld krooni
Swedbanki riskijuht Göran Bronner ütles
täna Swedbanki kolmanda kvartali majandustulemusi kommenteerides, et panga
hinnangul ulatub laenudega hättajäänutelt ülevõetava tagatisvara maht 7,5-22,6
miljardi Eesti kroonini.
"Suurem osa sellest tuleb Balti riikidest," ütles ta.
Ülevõetud vara haldamiseks on Swedbank loonud eraldi tütarfirma Ektornet AB, mille etteotsa on palgatud pikaajalise kinnisvarakogemusega juht. "Sinna koondame ülevõetud varad, millega jääme "istuma" ilmselt veel pikaks ajaks," ütles Bronner.
Pangast on üksus täiesti eraldi ning seal töötavad Bronneri sõnul hoopis teiste oskustega inimesed kui pangas. "See on kinnisvarahaldus eelkõige," märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Bronneri sõnul luuakse iga vara jaoks oma äriplaan ning enne ülevõtmist tellitakse kolmandalt osapoolelt vara hindamine.
Vaatamata esimestele stabiliseerumise
märkidele majanduses, mõjutas Swedbanki Eesti üksuse III kvartali tulemusi
majanduslangus, mille tõttu tegevuskasum enne provisjone oli 586 miljonit
krooni, kvartalikahjumiks kujunes 323 miljonit krooni.
Kolmest Balti riigist on Eestis teises
kvartalis esmakordselt ilmnenud positiivsed tendentsid kolmandas kvartalis
tugevnenud, kinnitas Swedbanki juhtkond täna telefonikonverentsil
analüütikutele.
Swedbanki kolmanda kvartali kahjum oli
Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri jaoks ootuspärane ja erilist
emotsiooni ei tekitanud. Tema hinnangul on kriisi kulminatsioon möödas.
Balti riikidest sai Swedbank kolmandas
kvartalis 2,39 miljardit Rootsi krooni (3,6 miljardit Eesti krooni) kahjumit
võrreldes 2,66 miljardi Rootsi krooniga teises kvartalis ning 1,04 miljardi
Rootsi krooniga aasta tagasi samal perioodil.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.