Economist: EL peaks raskustes väikeriikidele euroukse avama

Selleks tuleks kiirkorras käivitada debatt, kuidas korraldada euroala sees raskustesse sattunud riigi võlgade restruktureerimine, nii et vastutus lasuks eelkõige makseraskustesse sattunud riigil endal ning tema laenuandjail. Just hirm, et nõrkade riikide vastuvõtmine euroalasse õõnestab euroala tugevust, sundides teisi riike appi minema või viies halvimal juhul euroala lagunemiseni, on üks põhjusi, miks euroala riigid praegu näiteks suurtes raskustes Lätile appi ei taha tulla. Teine argument, et nõrkade väikeriikide vastuvõtmine võiks kallutada Euroopa Keskpanka hinnastabiilsuse kursilt, on ajakirja arvates ülepaisutatud hirm.

Ajakiri tõdeb, et kriisist rängalt tabatud Lätil on ainult halvad valikud, nii on jätkatud senist fikseeritud kursi poliitikat, mida toetavad nii poliitikud kui rahvas. Investorid aga näevad Lätis teist Argentiinat, kus fikseeritud kursi katkemine on aja küsimus.

Valuutakursi vabakslaskmine ei pruugi väikesele avatud majandusega Lätile tagada „õiget“ valuutakurssi, mis aitaks majandusel stabiliseeruda. Seda eriti värske finantskriisi valguses, mis on näidanud, et alati ei saa loota turgude tarkusele. Kui aga kurss siduda ringi madalamal tasemel, oleks Lätil ka sellest lahendusest rohkem kaotada kui võita. Konkurentsivõime ei paraneks üleöö, küll aga kasvaks koheselt valuutas võetud laenude koorem ning euroga liitumine lükkuks. Head oleks devalveerimises vaid niivõrd, et see kiirendaks maksejõuetuse saabumist ning Läti erasektori võlgade mahakandmist, leiab Economist.