Analüütik: ma ei näe Lätil võimalust lisakärbeteks

„Ütlen ausalt, ma ei näe, kuidas me võiksime tõsiselt eeldada, et Läti valitsus eelarvet 500 miljoni lati (11 mld krooni) võrra kärbiks,“ ütles Oates. „Ma ei saa aru, miks peaksid Balti riigid jätkama oma „põletatud maa taktikat“, et võimalikult kiirest euro käibele võtta, tõmmates selleks elatustaset nii agressiivselt alla,“ jätkas ta.

Oates’i sõnul peitub olukorra „iroonia“ selles, et IMF ja teised kreeditorid „tunnevad praegu, et võivad Läti hüljata, kuna nende hinnangul ei kätke sellest johtuvad kõrvalmõjud enam läinud aastal peljatud süsteemset riski. Maailmamajanduse toibumine muudab tõenäolisemaks, et Läti jääb abist ilma,“ arvas Oates.

Eile kinnitas Läti peaminister Valdis Dombrovskis teleintervjuus, et Läti jätkab kreeditoridega koostööd, et kärbet suuruses kokkuleppele jõuda.

„Me püüame rahvusvaheliste laenuandjatega leida aktsepteeritava kokkuleppe, unustamata seejuures, et programmi peamine eesmärk on majanduse taastumine,“ ütles Dombrovskis. Peaminister usub, et Läti suudab tuleval aastal eelarvedefitsiiti hoida 8,5% tasemel SKPst ka kärbete ja maksutõusudega kogusummas 325 miljonit latti.

Läti on nõustunud rahvusvahelise laenu tingimustega ning ei saa omale kaubelda järeleandmisi, lisas oma hääle Rootsi rahandusministri ja peaministri suust Läti aadressil kõlanud kriitikale ka Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves.

„Seda on varemgi juhtunud, et riigid püüavad IMFiga kokku lepitud tingimusi muuta,“ ütles Ingves intervjuus Rootsi päevalehele Dagens Nyheter. „Tavaliselt on see lõppenud sellega, et riik loobub vastuseisust või siis jääb üksi külma kätte.“

Teises kvartalis kukkus Läti SKP aasta arvestuses 18,7%. ELi prognoosi järgi kasvab Läti eelarvedefitsiit tänavu 10%le SKPst.