Arvamus: tütre patud ema kaelas

Akzo Nobel kontserni ühingud vaidlustasid Komisjoni otsuse Euroopa Esimese Astme kohtus ning seejärel Euroopa Kohtus. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks oli, kas tütarühingu rikkumise saab omistada emaühingule vaid sel põhjusel, et emaühing omab 100% (otseselt või kaudselt) tütarühingu osalusest ning ema- ja tütarühing moodustavad ühe ettevõtja (majandusüksuse). Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu seisukohad olid selles küsimuses mõnevõrra ebaselged ning 10.09.2009 kohtuotsuses saigi Euroopa Kohus anda emaühingu vastutusega seoses täpsema seisukoha.

Euroopa Kohtu otsus

Euroopa Kohus jättis Komisjoni ja Esimese Astme Kohtu otsused muutmata ning kinnitas, et konkurentsiõiguse rikkumise eest vastutab solidaarselt tütarühingutega ka emaühing, isegi kui emaühing ise kartellis ei osalenud.

Euroopa Kohus rõhutas varasemale praktikale tuginedes, et konkurentsireeglite kohaldamisel on oluline, et emaühing moodustab koos tütarühingutega majandusliku üksuse (ettevõte). Konkurentsireeglid on mõeldud just ettevõtja käitumisele ning ettevõtja kui majandusüksus võib koosneda mitmest juriidiliselt iseseisvast isikust.

Euroopa Kohus selgitas, et 100% osaluse omamine tütarühingutes loob eelduse, et emaühingu omab ning rakendab ka tegelikkuses oma tütarühingu suhtes valitsevat mõju. Seega saab tütarühingu ja emaühingu lugeda üheks ettevõtjaks ning omistada emaühingule tütarühingu tegevuse, isegi kui emaühing ise kartellikokkuleppes otseselt ei osale.

Siiski ei tähenda 100% osalusest tulenev valitseva mõju tegeliku kasutamise eeldus, et emaühingut saab automaatselt tütarühingu tegevuse eest karistada. Kohus selgitas, et tegemist on eeldusega, mida emaühing saab ümber lükata ning tõendada, et tütarühing tegutseb iseseisvalt ega moodusta emaühinguga ühte majanduslikku tervikut. Ei piisa aga vaid sellest, et tütarühing võtab vastu igapäevaseid otsuseid iseseisvalt või et ta osales kartellis emaühingu teadmata. Oluline on hinnata ema- ja tütarühingu vahelisi organisatsioonilisi, majanduslikke ja juriidilisi seoseid laiemalt. Kohus sellised seoseid lähemalt ei käsitle, kuid Esimese Astme Kohus viitas enda otsuses näiteks ema- ja tütarühingu vahelisele seotusele ja tütarühingute allutatusele seoses strateegia, investeeringute, tööjaotuse, raamatupidamise, personalipoliitika ja õiguslike küsimustega. Sellise üldise seotuse tõttu ei saanud Akzo Nobel väita, et tütarühingud tegutsevad iseseisvalt.

Euroopa Kohtu otsuse mõju

Kohtuotsusel on mõju Eesti ettevõtjatele nii seoses Komisjoni tegevuse kui ka Eesti kohtute ja Konkurentsiametiga. Komisjon võib määrata EL konkurentsireeglite rikkumise eest trahvi, mis ei tohi ületada 10% trahvitava ettevõtja käibest . Seega, kui “ettevõtja” kui majanduslik üksus koosneb mitte üksnes kartellis otseselt osalenud tütarühingust, vaid ka teistest kontserni ühingutest, võib see omada trahvi suurusele märkimisväärset mõju. Akzo Nobeli asjas määraski Komisjon trahvi kogu kontserni, mitte üksnes kartellis otseselt osalenud tütarühingute käivete põhjal (trahvisumma küündis 330 miljoni kroonini).