Arvamus: siirdehinnad olulisemad kui kunagi varem

Eesti maksu- ja tolliameti siirdehinna määramise juhendit ettevõtjate seas aga väga kõrgelt ei hinnata, enam heidetakse ette selle üldsõnalisust ning näidete puudumist. Kõige enam abi siirdehindadega seotud probleemidele saadakse maksukonsultantidelt - 71% senistest vastanutest arvab nii. Uuringust selgub ka, et üldiselt leiab antud teema avalikkuses palju kajastamist, kuid võiks rohkem rääkida konkreetsete meetodite rakendamisest praktikas; nende plussidest ning miinustest. Peamiseks eesmärgiks siirdehindade dokumentatsiooni koostamisel peetakse maksuriski vähendamist. Vastanutest on juba 8% puutunud kokku siirdehindade maksurevisjoniga.

Tuleb nentida, et siirdehindade temaatika on täna olulisem kui kunagi varem. Nii Eesti maksuhaldur kui ka teiste riikide maksuhaldurid on oluliselt suurendanud oma tähelepanu seotud isikute vahel tehtavate tehingute hindadele (sellist tendentsi näitavad mitmed läbiviidud rahvusvahelised uuringud). Hindade korrigeerimine on tulenevalt seotud isikutega tehtavate tehingute mahtudest ju üks potentsiaalsemaid viise maksutulu suurendamiseks.

Kui tõsiselt peaks selle valguses Eesti ettevõtjad siirdehindade küsimusse suhtuma ning kas võiks jääda ootama maksuhalduri nõuet dokumentatsiooni osas? On selge, et maksuhalduri nõuet dokumentatsiooni esitamiseks ei ole mõistlik ootama jääda ning dokumentatsioon tuleks koostada nii kiiresti kui võimalik. Seda esiteks põhjusel, et mitmetahulistes tehingutes on nõuetele vastava dokumentatsiooni koostamine 60 päevaga sageli keeruline (regulatsiooni rakendamise keerulisus tuleb välja ka Valkenklau uuringust). Lisaks ei ole väheoluline asjaolu, et tehingute tagantjärele dokumenteerimine on tunduvalt ressursimahukam ja riskantsem, kui teha seda tehingute toimumisele lähedasel ajal.

Kui vaadata praegust Eesti maksuhalduri praktikat, siis sageli palutakse esitada 2007 aasta dokumentatsioon. Üks on selge- 2007 aasta äriprotsesside ja majanduskeskkonna dokumenteerimine läheb iga päevaga veelgi komplitseeritumaks. Tehingute hindadele mõju avaldavaid nüansse ei pruugita enam mäletada, lepinguid sõlminud isikud ei pruugi enam ettevõttes töötada ja turusituatsioon on muutunud. Või mis veelgi olulisem - kui selgub, et varem kasutatud hindasid ei ole võimalik meetoditega põhjendada, tuleb tasuda tulumaksu ning igapäevaselt kasvavat intressi.

Vaatame võimaliku tulumaksuriski ilmestamiseks järgmist näidet. Oletame, et 2007 aastal müüs Eesti ühing seotud isikutele kaupu ja teenuseid mahus 60 miljonit krooni. Kontrolli käigus asub maksuhaldur seisukohale, et ettenähtud meetodeid arvesse võttes on tehingud hinnastatud ebakorrektselt ning sobiliku meetodi järgi arvutatult oleks pidanud teenima täiendavalt 10 miljonit krooni tulu. Sellisel juhul määratakse 2007 aastasse täiendav tulumaksukohustus ca 2,8 miljonit krooni (10 miljonit * 22/78) ja tasumisele kuuluv intress 0,06% päevas ning intressilt arvestatav täiendav tulumaks (2,8 miljonit krooni maksukohustust tekitab aastas täiendavalt üle 750 000 krooni intressi- ja intressilt arvutatavat tulumaksu kohustust).

Rahandusministeeriumi poolt koostatud tulumaksuseaduse muudatused (kättesaadavad e-õiguse andmebaasist) laiendavad järgmisest aastast seotud isikute ringi ning isikuid loetakse seotuks juba juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi. Seega on tulevikus regulatsiooniga kaetud veelgi laiem ring isikuid ja tehinguid ning riskid veelgi ulatuslikumad.

Äripäeva seminar "Siirdehinnad: dokumentatsioon ja planeerimine" toimub 16. septembril Radisson BLU konverentsikeskuses. Seminari lektoriks on Marko Saag, Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius maksukonsultant. Seminari kohta saad lugeda SIIT!

Kui teie ettevõte ei ole küsimustikku veel täitnud siis seda saab teha SIIN!