Arvamus: bürokraatia raha teelt eest

Nõus, et päris suured summad on seotud riiklike suurprojektidega ning nende ettevalmistamine on pikk protsess, kuid ka nende käekäigust võiks avalikkusel olla pidev info. Eesti on suutnud suuri projekte teha juba aastaid, sestap ei tohiks uute ettevõtmine olla üle mõistuse käiv raketiteadus.

Eesti ettevõtjad ja ka kolmas sektor on olnud aktiivne kõikvõimalikes taotlusvoorudes osalema. Suures pildis võetakse meetmeist maksimum. Ent suurkärpimiste tulemusel on rakendusasutustes tekkinud tõsised probleemid praegu niigi pikkade menetlustähtaegade täitmisega. See näitab, et liigume euroraha kasutamises pigem vastupidises suunas, mitte sinna, kuhu tahaks ja millest meile räägitakse.

Valitsus peab ise suutma ja laskma ka oma haldusala asutustel sellega sisuliselt tegeleda. Vaatamata eurobürokraatiale suudame me ikka ise n-ö vindi totaalselt üle keerata. Meie enda väljamõeldud lisabürokraatia selge vähendamine europrojektide juures on esimesi samme, mis tuleb kiirelt astuda. Teise liigutusena rakendagem garantiide süsteem, mis annaks võimaluse reaalselt kasutada sildfinantseerimist ja ka avansilisi makseid. See ei ole kauge Euroopa probleem, vaid meie oma otsustamatus, miks need pole lõplikult rakendunud.

Lahenduseks on riigi jõuline sekkumine. Lõpuni ei saa nagunii kunagi kindlust, et iga sent on õigesti investeeritud, ent seepärast ei ole mõistlik protsesse pidurdada. Euroraha taotlemine ja projektide koostamine ning ka pärast aruandluse tegemine ei peaks kasvama omaette majandusharuks, vaid eesmärk olgu ikka majanduse arengu toetamine.