Itaalia ja Läti ei anna toetusi. Seitse riiki pakuvad rahalisi toetusi, kuus, sh Austria, India ja Hiina, eelistavad maksusoodustusi, üheksa keskenduvad maksepuhkuste ja rahasüstide kombinatsioonile. Pooltes on toetused peamiselt suunatud kindlatele gruppidele, tehnoloogiatele ja/või väike ja keskmise suurusega ettevõtetele.
T&A kulud saab maha arvata maksustatavast tulust muudest tegevuskuludest kõrgema protsendiga. Seda eelistavad 10 riiki. Tšehhi on eriti heldekäeline: T&A projektide kulutused võib maha arvata kaks korda. Ent sellele kuluv aeg ja administratiivne pingutus kahandab ettevõtete huvi.
Holland, Türgi ja Hiina rakendavad madalamat maksumäära T&A tuludele.
Otsest mahaarvamist kindla osana T&A kulude maksukoormusest rakendavad viis riiki: Austria (8%), Belgia (21), Prantsusmaa (standardmäär 30), Portugal (22,5-82,5%), Suurbritannia koguni 175% (ei hõlma olemasolevate toodete arendamiskulusid).
Austria pakub ettevõtetele alternatiivina maksusoodustust, mis annab võimaluse maksustavast kasumist maha arvata 25%-35% arendustegevuse kuludest.
Terviklik toetuspakett on Türgis: soodsad tulumaksumäärad eeldusel, et 50% sotsiaalkindlustusmaksetest toetab tööjõudu viie aasta jooksul ja moodustab vähemalt 50% T&A kuludest. Riik võimaldab ülikooli lõpetanuile stipendiume 46 000 euroni. T&A töötajate tuludest 80-90% on maksuvabad.
Prantsusmaal võidavad alustavad ettevõtted kõige rohkem, kuna maksukoormusest võib esimesel aastal maha arvata kuni 50% ja teisel kuni 40% T&A kuludest.
Mittespetsiifilised rahalised toetused uuendustegevusse tingivad vähem administratiivnõudmisi kui otsetoetused. Eesti ettevõtte tulumaksu puudumine raskendab meil teistes riikides levinud maksusoodustuste kaudu toetamist, kuna enamasti on see just tulumaksu kaudu teostatav. Otseste rahaliste toetuste maksmine Eestis toimib teatud ulatuses. Ent paljude innovaatiliste väikeettevõtete jaoks on toetuse saamine liiga keeruline, mistõttu paljud perspektiivikad ideed jäävad realiseerimata.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.