Siff: transiidiäri on Eestis möödanik

Ettevõtja sõnul saab Eesti transiit endale ainult väiksed mahud, mis ei huvita Vene sadamaid, ning need elavnemise tundemärgid, mida nägid mõned ettevõtjad, väljendavad rohkem ettevõtjate endi soovi selliseid märke näha.

Olukorra paranemist transiidis ei näe ka Silmet Grupp ASi juhatuse esimees Tiit Vähi. "Transiiti määravad eelkõige riikidevahelised suhted. Valitsuse ja poliitikute tasandil ei teinud Eesti mitte midagi, et parandada suhteid Eesti ja Venemaa vahel. Seda tõendavad pikad piirijärjekorrad ning asjaolu, et aastaga piiri ületavate rongide arv vähenes kaks korda," kommenteeris Vähi. "See, et mõned ettevõtted tugevdavad oma positsioone ning jõuavad oma partneritega kokkuleppele, on kas ajutine või lokaalne nähtus."

Optimistlikumat nooti lisab logistika ja transiidi assotsiatsiooni tegevdirektor Ago Tiiman, kelle sõnul jäi transiidisektor vapustustele vaatamata siiski ellu.

"Suurte pingutustega kohanduvad transiidivaldkonna ettevõtted maailmamajanduses ning Eestist kujunenud olukorraga. Sellisel kujul, nagu oli enne 2007. aastat, transiiti Eestis enam ei ole," lisas Tiiman.

Tema sõnul on veel vara rääkida transiidi arengutendentsidest, sest liiga vähe aega on möödas. "Kuid võib kindlalt väita, et esimesed sammud paremuse poole on juba tehtud," tegi Tiiman kokkuvõtte.