- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,23%65 681,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,77
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,23%65 681,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,77
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Annika Falkengren: Rootsi ülekullatud pangajuht
Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet on luubi
alla võtnud Rootsi pangajuhid, kellest eelkõige SEB kontserni juhile Annika
Falkengrenile on läinud aasta hoolimata panganduse kriisiaegadest tubli tulu
toonud.
Rootsi maksuametile esitatud andmete järgi ulatusid Annika Falkengreni sissetulekud mullu 20 miljonile Rootsi kroonile ehk 30,8 miljonile Eesti kroonile.
Lisaks kandis SEB üle seitsme miljoni Rootsi krooni Falkengreni pensionifondi – summa oli suurem kui pangajuhi põhipalk.
Tugev kriitikatorm puhkes Rootsi meedias Annika Falkengreni palga ümber sel kevadel, mille järel ta loobus 2 miljoni Rootsi krooni suurusest boonusest 2008. aasta eest. See oli aasta, mil SEB aktsia kukkus ligi 60% ning pank pidi tänavu aktsionäridelt 15 miljardit Rootsi krooni juurde küsima.
Falkengren leppis läinud aasta eest põhipalgaga 7 miljonit Rootsi krooni (10,78 miljonit Eesti krooni). Samas sai ta mullu kätte 4 miljoni Rootsi krooni suuruse boonuse 2007. aasta eest ning teenis 8 miljonit Rootsi krooni optsioonidega.
Svenska Dagbladet kirjutab, et oma sissetulekutega on Falkengren teiste Rootsi pangajuhtide seas klass omaette. Handelsbankeni juht Pär Boman on deklareerinud läinud aasta tuluks 7,7 miljonit Rootsi krooni ning Swedbanki endine juht Jan Lidén 9,5 miljonit Rootsi krooni. Nordea juhi Christan Clauseni kohta veel andmeid pole, kuid panga aastaaruande järgi oli tema palk 9,7 miljonit Rootsi krooni.
Klass omaette on Falkengren ka pensionipõlves. Läinud aastal kandis SEB Falkengreni pensionifondi 7,3 miljonit Rootsi krooni, mida on rohkem kui ta kogu aastane põhipalk. Kolme aastaga, mil Annika Falkengren on olnud SEB tegevjuht, on tema pensionifondi kantud 18 miljonit Rootsi krooni. Ükski teine Rootsi panga juht ei küüni ligilähedalegi, kirjutab Svenska Dagbladet.
Leht rehkendab, et tulevikus pensionärina on Falkengreni pensioni suuruseks ca 5,5 miljonit Rootsi krooni ehk 8,47 miljonit Eesti krooni aastas.
Seotud lood
SEB juht Annika Falkengren teatas täna SEB
majandustulemusi kommenteerides, et loobub boonusest 2008. aasta eest.
Rootsis on puhkenud kriitikatorm SEB panga
ümber, mis ajal, mil ettevõtted koondavad ja kärbivad palku ning pangad ise
kapitalibaasi tugevdamiseks dividendid maksmata jätavad ja aktsionäridelt raha
juurde küsivad, tõstab tippjuhtide palku.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele