- OMX Baltic−0,05%314,25
- OMX Riga−0,1%943,87
- OMX Tallinn−0,04%2 146,84
- OMX Vilnius−0,12%1 504,79
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,03%10 819,82
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,17
- OMX Baltic−0,05%314,25
- OMX Riga−0,1%943,87
- OMX Tallinn−0,04%2 146,84
- OMX Vilnius−0,12%1 504,79
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,03%10 819,82
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Igaüks pääseb nüüd eraisikute maksehäireid uurima
Krediidiinfo juht Alar Jäger ütles
Äripäevale, et maksehäireregistri uusi teenuseid kannustas välja töötama
kasvanud nõudlus ning soov lisaraha teenida. Suurim muudatus on see, et
nüüd pääseb igaüks eraisikute krediidiajalugu vaatama otsustamaks
kasvõi korteri väljaüürimist.
Eesti pangad asutasid ametliku maksehäireregistri 2001. aastal. Register sisaldab viivitusse jäänud makseid nii ettevõtete kui ka eraisikute kohta. Seejuures loetakse ametlikuks maksehäireks võlgnevust, mis vastab kolmele tingimusele:
• on vanem kui 45 päeva alates maksetähtpäevale järgnevast päevast;
• on koos intresside ja viivistega suurem kui 500 krooni;• ei ole vaidlustatud.
Kui varem sai veebi vahendusel vaadata vaid ettevõtete maksehäireid, siis nüüd pääseb iga soovija eraisikute infonälja rahuldamiseks välja töötatud E-seifi kaudu ligi ka kaaskodanike võlaajaloole, kui kinnitab, et kasutab andmeid krediidiotsuse langetamiseks ning maksab raporti eest maksehäireregistri haldaja nõutud summa.
"Senini ei olnud mõistlikku keskkonda eraisikutele," rääkis Jäger. Eraisikute võlad on tõusnud aga valusalt päevakorda kasvõi üürilepingute sõlmimisega. Samas on tarbijail hädasti vaja firmade tausta uurida kopsakat ettemaksu küsivate mööblimüüjate ning turismifirmade puhul.
Jägeri sõnul on uus maksehäirekeskkond vanast parem, sest pakub kompleksseid andmeid. Maksehäired võivad tekkida n-ö üleöö ja seetõttu pole mingit garantiid, et täna puhas reisikorraldaja, kes 20 000 kroonise ettemaksu kasseerib, reisi ka läbi viib. Sestap vahendab Krediidiinfo teavet ka ettevõtte juhtide ja omanike ning nendega seotud teiste firmade kohta.
"Teine pool on siis see, et saab kontrollida ka iseenda infot," lausus Jäger. „Kui näiteks pass ära varastatakse, saab vaadata, kes on teinud infopäringuid ja näha, ega need polnud SMS-laenu firmad. Saab aga kontrollida ka seda, missugune inimene välja näeb, kui ta panka läheb."
Kui varem sai ettevõtete laenu- ja liisingumaksete häireid vaadata tasuta, siis praegu pääseb Krediidiinfo kodulehel tasuta ligi vaid maksuvõlale, kuid neid andmeid saab iga huviline tasuta kätte ka maksu- ja tolliameti kodulehelt. Nii firmad kui eraisikud peavad laenu- ja liisingumaksete seisuga tutvumiseks maksma.
Jäger kommenteeris, et varasema tasuta maksehäireraporti liigitas Krediidiinfo turundustegevuse alla. Praegu pole sellist turundust enam vaja. Jäger ei osanud samas öelda, kui palju tasuliseks muutunud teenus ning põhimõtteliselt uued teenused Krediidiinfole raha sisse toovad.
Seotud lood
Pigem pooldan eraisikute maksehäirete
avalikustamist, kuid näen selles teatavat eetilist konflikti,
ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Eraisikute maksehäirete avalikustamist on
Raul Kadaru ja Jaanus Rahumägi arvates nii positiivne kui ka negatiivne
külg.
2007/2008 majandusaastal maksid ettevõtted
Krediidiinfole võlaajalugude eest 41 miljonit krooni, mis tõi
maksehäireregistri haldajale 16,2 miljoni kroonise puhaskasumi.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele