Arvamus: kingitud miljonid - kas keelatud riigiabi?

Selle keelu eesmärk on vältida olukordi, kus konkreetsed ettevõtted saavad riigi toetuse kaudu endale põhjendamatuid konkurentsieeliseid, seega laias plaanis kaitsta vaba konkurentsi püsimist Euroopa ühisturul. Riigiabi mõistet sisustatakse seejuures väga laialt.

Riigiabiks on põhimõtteliselt igasugune avalike vahendite arvel ettevõtjatele antav eelis, mis on valikulise iseloomuga (see tähendab suunatud kindlale ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite konkreetsete kaupade tootmiseks) ning moonutab või võib moonutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

Riigiabi andmine on lubatud üksnes Euroopa Ühenduse asutamislepingus ettenähtud alustel ning tingimusel, et liikmesriik on Euroopa Komisjoni eelnevalt abi andmise kavatsusest piisava ajavaruga teavitanud ning komisjon on sellise abi hinnanud ühisturuga kokkusobivaks.

Riigiabi, millest komisjoni ei ole sellisel viisil eelnevalt teavitatud ning mida pole heaks kiidetud, on automaatselt ebaseaduslik.

Riigiabi andja võib olla nii riik, kohalik omavalitsus kui ka nende poolt kaudselt või otseselt kontrollitavad isikud, kes kasutavad riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks (sealhulgas riigi äriühingud, nagu näiteks Eesti Energia AS ja selle tütarühingud).

Tulles tagasi Kukruse-Jõhvi teelõigust kirjutava artikli juurde, siis artiklis esitatud asjaolude pinnalt on siinkirjutajate hinnangul riigil põhjust lähemalt uurida, kas tegemist võib olla ebaseadusliku riigiabi andmisega.

Kui riigile kuuluv äriühing müüb kaupa ettevõtjatele alla turuhinna, on võimalik, et tegemist on avalike vahendite arvel antud eelisega riigiabi reeglite mõttes. Täitepinnase müügil on eelduslikult ka valikuline iseloom, kuna artikli põhjal rakendatakse sellist hinda vaid Kukruse-Jõhvi projektis osalevatele tee-ehitajatele.

Samuti ei saa välistada, et sellise hüve andmine konkreetsetele ettevõtjatele võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.