Juhtkiri: raha poeb välja maksuaugust

Omaaktsiate ost emafirmalt on küll piiratud 10 protsendiga (just nii palju ostsid aktsiaid nii Stockmann OÜ kui ka Wendre, teine tänases Äripäevas toodud näide). Ent pole sugugi ühene, kuidas see 10 protsenti ühe või teise ettevõtte puhul paika pannakse.

Ettevõtete juhtide sõnul määras Stockmann ASi turuväärtuse "sõltumatu investeerimispank" ning Wendre hinna tegi kindlaks "väga kõrge reputatsiooniga rahvusvaheline audiitorfirma". Heakene küll. Kuid isegi sellisel juhul ei ole hindamise juures ühtegi sõltumatut kolmandat osapoolt.

Hindamisakti ju tellib ettevõte ise, mitte näiteks maksuamet. Sama hästi võiksid kaks osapoolt leppida kõigepealt kokku maja müügis ja siis alles määraks maja hinna müüja poolt tellitud ja tasustatud "sõltumatu ekspert".

Ei saa öelda, et Stockmann või Wendre oleksid teinud midagi ebaseaduslikku. Seda ei väida ka maksuamet, kes hoidub andmast igasugust konkreetset hinnangut üht- või teistpidi.

Samas omaette kaalub maksuamet ilmselt küll, kas tõmmata taas salarelvana põuest välja maksukorralduse seaduse paragrahv 84, mis lubab maksustada tehinguid nende majandusliku sisu järgi. Kui maksuametnike tõlgenduses oli aktsiaostude eesmärk maksudest hoidumine, võib firmadel nendega ütlemist tulla. Iseasi, kui kindlalt amet pärast Sylvesteri fiaskot ennast seda paragrahvi käsitsedes tunneb.

Ilmselt võib siiski ennustada, et maksuameti huvi selliste tehingute vastu tõuseb, sest tõenäoliselt hakatakse seda skeemi ja samuti emafirmale laenamist rohkem kasutama.

Paljud kontsernid tahaksid raha kindluse mõttes Ida-Euroopast välja viia, teistel on tarvis pidada ülal oma tütreid kuskil mujal. Kui turult laenu ei saa ja raha vaja, saab nii lüüa kaks kärbest korraga: ressurss on omast käest võtta, ja maksuvaba pealekauba.

Autor: 1706-aripaev