Tuhanded lätlased protestisid eelarvekärbete vastu

Ametiühingute, õpetajate, politseinike ning kohalike omavalitsuste esindajad esitasid president Valdis Zatlersile palve mitte allkirjastada negatiivset lisaeelarvet, millega valitsus plaanib kokku hoida 500 miljonit latti ehk 11,2 miljardit Eesti krooni. Kärbe on vajalik, et IMF ja Euroopa Komisjon jätkaksid väljamakseid Lätile läinud aasta lõpus eraldatud 7,5 miljardi euro suurusest abilaenust, vahendas agentuur Bloomberg.

„Me oleme siiani olnud liiga rahulikud ja liiga arusaajad,“ ütles Läti vabakaubanduse konföderatsiooni esimees Peteris Krigers. „Need, kes on riigi pankrotti ajanud, peavad selle eest ka vastutust kandma,“ ütles ta.

Selgitusi andma tulnud rahandusministril Einars Repšel kõneleda ei lastud.

Läti parlamendis heaks kiidetud eelarvekärped näevad ette pensionide vähendamise keskmiselt 10% ning riigiteenistujate palkade vähendamise keskmiselt 20% võrra. Samuti on plaan osad riigiametid sulgeda ning lõpetada riigile kuuluvate firmade nõukogude tegevus.

Eile pani eelarvekärbete pärast ameti maha Läti tervishoiuminister Ivars Eglitis. Läti õpetajate ametiühing nõudis ka haridusministri tagasiastumist, kuid Tatjana Koke teatas, et ei kavatse seda teha.

„Protestid on vaid üks märk tohutust sotsiaalsest ja poliitilisest pingest, mis johtub pikalevenivast säästukavast,“ kommenteeris EIU analüütik Aidan Manktelow.

Läti peaminister Valdis Dombrovskis vabandas eile õhtul tehtud avalduses „katsumuste eest, mis meil kõigil üle tuleb elada“. „Ilma laenuta ei suuda me juba alates augustist välja maksta ei palku, pensione ega teha muid riiklikke makseid. Olukord on väga tõsine ning vastasseisuga ühiskonnas seda ei lahenda,“ ütles ta.

President Zatlers kutsus täna Läti parlamendis kõiki poliitikuid kriisi pärast vabandust paluma. „Me ei pea üksnes tunnistama oma vigu, vaid ka vastutust võtma, kuna meie otsused on tihti olnud ekslikud ja teod väärad,“ ütles ta. „Me oleme oma riiki halvasti juhtinud.“