- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haiglad jahivad kalleid haigeid
Põlva Haiglal on seedetrakti verejooksuga patsient, kes tuleb saata TÜ Kliinikumi. Valvearst helistab häirekeskusesse ja palub kiirabi. Enne uurib ta kliinikumist järele, kas patsiendile on kohta.
Temast tuleb teatada ka Tartu erakorralise meditsiini osakonnale (EMO). Seal kokkulepe saavutatud, algavad vaidlused häirekeskusega, kas patsiendi peaks ära viima reanimobiil või kiirabi.
Tegemist on nn odava patsiendiga. Seedetrakti verejooksu eest saaks "vaid" paarkümmend tuhat krooni.
Kliinikumi esindajad väidavad vastu, et just väikehaiglad ei taha nn kasulikke patsiente neile anda, saates nad Tartusse alles siis, kui haigus on juba hapuks muutumas.
Vaidlused käivad ka selle üle, kes tasub transpordi. Sestap on patsientide kõrgemasse etappi ravile saatmine muutunud kadalipuks mitmele Lõuna-Eesti väikehaiglale. Probleemid on Põlva, Elva, Valga, Viljandi ja Jõgeva haiglal. Tallinna piirkonnas sellist olukorda pole - seal on konkurents.
Elva Haigla juht Peeter Laasik ütles, et viimasel ajal on raskem saata patsiente kõrgemasse etappi statsionaarsele ravile ja uuringutele. Elva piirkonna erakorralised patsiendid toimetab Tartu Kiirabi otse kliinikumi, aga kui Tartu ei pea patsienti endale piisavalt erakorraliseks või kui haige seisund stabiliseerub, sõidutatakse ta tagasi Elvasse. See, kas haige saabumisest ka ette teatatakse, sõltub Laasiku sõnul EMO valvearstist.
Viljandi Haigla ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku juhi Mati Kallase sõnul on neilgi patsiendi Tartusse suunamisega mõnikord raskusi tekkinud. Kui patsiendi haigus on teada ja kokkulepped Tartu kolleegidega olemas, sujub üleandmine kenasti.
Rahulolematu on Kallas sellega, et haigete transport Viljandisse on jäetud üksnes nende peale. Plaaniliste patsientide vedamist võiks kliinikum ka omalt poolt korraldada, leiab ta. Haiglatevaheline transport ei ole ka Valga Haigla juhi Marek Seeri meelest hästi lahendatud.
Jõgeva Haigla peaarsti Peep Põdderi arvates kasutab kliinikum ära monopoolset seisundit: tal Lõuna-Eestis konkurente ei ole, saab patsiente valida ja endale kasulikumad välja sorteerida.
TÜ Kliinikumi EMO juhataja ja Tartu Kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee aga tõrjub süüdistusi. Kui on tegemist tõsise juhtumiga, ei ole haige saatmine kõrgemasse etappi probleem. Ülikoolihaigla peabki tema arvates valima endale keerukad haiged. Need, keda saab ravida üldhaiglas, peavad sinna jääma.
Raul Adlas, Tallinna Kiirabi peaarst
Hetkel kuum
Tallinnas, kus on palju haiglaid, on omavaheline konkurents ja valikuvõimalus. Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla on siin ka koostööd teinud ja kiirabi on sellest teavitatud, kui ühe või teise haigla võimekus on väike.
Igal haigel on teatavasti oma hind. On haigusi, mille ravimine on haiglale kasulikum, selliste haigete ravimisest ollakse loomulikult rohkem huvitatud.
Haigete jagamine Tallinna haiglate vahel on aga rangelt territoriaalne. Me ei näe ka põhjust, miks me peaks kellelegi ülekohut tegema ja kindlustamata kodutuid patsiente kogu aeg ainult ühte haiglasse ravile pakkuma.
Margus Ulst, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige
Võib arvata, et suureneb maakonnahaiglate püüe vabaneda patsientidest, kelle ravimine viib rohkem välja. Lihtne on ju neid suunata kõrgemasse ravietappi. Eriti nädalalõppudel püütakse vabaneda raskematest haigetest. Ikka selleks, et oma personal saaks puhata ja riskid oleksid väiksemad.
Triin Habicht, haigekassa ökonoomika osakonna juhataja
Diagnoosipõhiste kompleksteenuste hind arvutatakse kõigi raviasutuste keskmise järgi. Seda, kuidas haigla ühe või teise teenuse või eriala pealt suudab kasumit teenida, on paljuski nende kulude juhtimise küsimus.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele