Eesti Pank: pankadel on piisavalt raha

Eesti finantssüsteemi stabiilsust ohustavad riskid ei ole ebamäärastes rahvusvahelistes majandus- ja finantstingimustes kahanenud. Kuigi emapankade rahastamiskeskkond on valitsuste ja keskpankade meetmete toel stabiliseerunud, võivad suurenevad laenukahjumid hakata vähendama emapankade kapitalipuhvreid. Panganduse integratsiooni tõttu on oluline pöörata tähelepanu emapankade päritoluriikide keskpankade ja järelevalveasutuste hinnangutele ning tegevustele kapitaliseerituse kindlustamisel. Eesti pangandussüsteemi toimivust aitab tagada piiriülene koostöö.

Eestis tegutsevatel pankadel on piisavalt kapitali, et katta praegusest majanduskeskkonnast tingitud võimalikud laenukahjumid, kui laenuportfelli kvaliteet peaks veelgi halvenema, teatab Eesti Pank. Üle 60 päeva viivist kandvate laenude osakaal laenuportfellis ulatub Eesti Panga kevadprognoosi põhistsenaariumi põhjal käesoleva aasta lõpus 9 protsendini ja laenukahjumid kuni 4 protsendini pangalaenude kogumahust. Lisaks eelmiste aastate kasumitest kogunenud tugevusvarule on pankadel võimalik täna kasutada kapitalipuhvreid, mis on loodud varasemate majanduse tsüklilise kõikumise leevendamiseks võetud meetmete toel. Kapitalipuhvrite vähenemine majandustsükli praeguses etapis on loomulik, kuid uues tõusufaasis tuleb kapitalivaru siiski taastada.

Eesti majanduse areng 2009. aastal on seni püsinud üldjoontes kooskõlas Eesti Panga kevadprognoosi põhistsenaariumiga. Eesti kui väga avatud majanduse jaoks on enim raskusi tekitanud maailmakaubanduse suur langus eelmise aasta lõpul ja selle aasta algul. See on omakorda vähendanud tarbijate kindlustunnet ja investeerimisaktiivsust ning tõi esimeses kvartalis kaasa Eesti sisemajanduse koguprodukti ligi 15% languse. Aasta keskmiseks majanduslanguseks kujuneb Eesti Panga hinnangul 12,3%. Majandusarengut mõjutavad riskid ei ole samal ajal oluliselt vähenenud, kuna esialgsed positiivsed märgid languse peatumisest ei ole veel andnud kindlust kasvu taastumisest lähiajal.

Eesti makromajanduse põhinäitajate kiire tasakaalustumine on viimastel kuudel jätkunud. Arvestades nõudluse madalseisu, on hinnasurve ootuspäraselt kogu maailmas vähenenud. Ka Eestis on tarbijahinnad viimased pool aastat alanenud. Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb keskmiseks hinnalanguseks sel aastal 0,5%. Eesti jooksevkonto jõudis esimeses kvartalis tasakaalu, kuivõrd kaupade ja teenuste väljavedu oli sisseveost suurem.

Eesti laenuturu mahtu kujundavad praegu eelkõige ettevõtete ja majapidamiste kahanenud tarbimis- ja investeerimissoovid. Üleilmselt karmistunud laenutingimused on laenuturult eemale tõrjunud väiksema maksevõime, tagatiste ja finantspuhvriga kliendid, kuid see ei ole kasvuväljavaadet väga palju mõjutanud. Eesti Pank rõhutab, et Eesti pangandussüsteemis on piisavalt vahendeid reaalmajanduse toetamiseks ja rahastamiseks ka praegustel keerulisematel aegadel. Pankade laenuotsused peavad arvestama majanduse pikema perspektiivi soodsat väljavaadet. Üldiselt on pangad väljendanud valmisolekut elujõulisi projekte rahastada, kuigi nad rakendavad praeguses majandusolukorras varasemast konservatiivsemat laenupoliitikat ja on laenutingimusi karmistanud. Teisalt on hoiuste maht püsinud eelmise sügise tasemel, kuna ettevõtted ja majapidamised on rohkem säästnud.