- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,34%7 718,21
- DOW 300,25%53 478,06
- Nasdaq 0,23%26 350,12
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,94
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,34%7 718,21
- DOW 300,25%53 478,06
- Nasdaq 0,23%26 350,12
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kommentaar: kes mõistab õigust ja kellele?
Riigikohtu 08. juuni 2009 üldkogu otsusega
tunnistati riigihangete seaduse § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja
kehtetuks. Tegemist on küllalt põhjapaneva otsusega, milles käsitleti
õigusemõistmise võimalikkust Riigihangete Ameti juures asuvas
vaidlustuskomisjonis ning viimase otsuste edasikaebamise võimalusi.
Üldkogu otsuses leiti, et riigihangete seaduse loogika, mis ei võimalda vaidlustuskomisjoni otsuseid vaidlustada halduskohtus, vaid kohustab vastavate kaebustega pöörduma otse ringkonnakohtusse, on põhiseadusega vastuolus.
Tähelepanuväärne on otsuse juures aga see, et asja vaagiti Riigikohtus rohkem kui aasta vältel, kuid siiski jäid 18 otsusele alla kirjutanud Riigikohtunikust eriarvamusele koguni 5, kes täiesti õigustatult leidsid, et selline lahendus ei olnud sugugi selle kaebaja huvides, kes menetluse algatas. Nimelt soovis kaebaja vaidlustuskomisjonis kantud õigusabikulude hüvitamist, kuid riigihangete seaduses kahjuks sellekohane regulatsioon sootuks puudub. Selle puuduva regulatsiooni küsimuses põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus alustatigi, kuid see algne ja sisuline küsimus jäi seekord üldse vastuseta. Samas tekitas asja arutamine Riigikohtus kaebajale menetluskulusid hoopis juurde.
Tahes-tahtmata tõstatab Riigikohtu üldkogu otsus küsimuse – kelle huvides seda õigust seal seekord mõisteti? Kuna kaebaja taotlus jäi sisulise lahenduseta, siis oleks ilmne liialdus väita, et õigusemõistmine toimus antud juhul kaebaja huvides. Küll aga nähtub üldkogu otsusest üsna selge etteheide seadusandjale.
Kuigi Riigikohtu hinnangul on Riigihangete Ameti juures asuvas vaidlustuskomisjonis vaidluste lahendamine põhimõtteliselt küll võimalik, ei ole sealne menetlus siiski võrreldav menetluslike garantiidega kohtumenetluses. Kuna Eestis kehtib võimude lahususe põhimõte ning kuna Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus, siis „niisuguse seaduse vastuvõtmine, millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamisest selliselt, et halduskohtu asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu põhiseaduses sätestatud pädevuse kitsendamist“.
Riigikohtu sellisest otsusest peaks seadusandja tegema kiiresti õiged järeldused ja lõpuks ometi kehtestama nii hankijate kui ka pakkujate huve arvestava selgete menetlusreeglitega uue riigihangete seaduse. Üksiti vääriks täie tõsidusega kaalumist hankevaidluste lahendamiseks PS § 148 lg 2 võimaldatud erikohtute loomine või, mis palju lihtsam, selle tarvis halduskohtunike arvu suurendamine.
Kuni uue seaduse kehtestamiseni toimub alates 08.06.09 hankevaidluste lahendamine sisuliselt neljaastmelises menetluses, sest enne halduskohtusse pöördumist tuleb menetluses vaidlustuskomisjonis ikkagi läbida. Vaidlevate poolte lõpliku tõe selgitamise siirast soovi arvestades ei ole selline pikk ja veniv menetlus ilmselt mitte kellegi huvides.
Autor: Taivo Ruus
Seotud lood
Riigikohtu üldkogu tunnistas oma tänase
otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks riigihangete seaduse § 129 lg 1
(kohtuasja nr 3-4-1-7-08). Nimetatud säte reguleeris riigihangete
vaidlustuskomisjoni otsuste peale edasikaebamist.
Riigikohus tunnistas põhiseaduse vastaseks
ja kehtetuks riigihangete seaduse sätte, millega kohustati ringkonnakohut
apellatsiooni korras haldusorgani otsuseid läbi vaatama
jättes vaidlustuskomisjoni selle otsusega ilma esimese kohtuastme
funktsioonist.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele