• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,27%7 377,59
  • DOW 30−0,03%51 698,46
  • Nasdaq −1,91%25 665,85
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,27%7 377,59
  • DOW 30−0,03%51 698,46
  • Nasdaq −1,91%25 665,85
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
Rootsi keskpank kirjutab täna avaldatud hinnangus finantssüsteemi stabiilsusele, et Rootsi pankade laenukahjumid kasvavad, kuid pankadel on piisavalt kapitali, et need katta.
Rootsi keskpanga põhistsenaariumi järgi kasvavad Rootsi pankade laenukahjumid aastal 2009 ja 2010 ligi 170 miljardile Rootsi kroonile. Umbes 40% nendest kahjumitest on seotud pankade tegevusega Balti riikides ja mujal Ida-Euroopas. Eelkõige kasvavad kahjumid ettevõtlussektorisse antud laenude arvelt.
"Meie hinnangul pankade laenukahjumid lähiaastatel kasvavad. Pankadel on aga piisavalt kapitali, et selle suurusjärgu kahjumitega toime tulla. Rahvusvahelises võrdluses on Rootsi pangad hästi kapitaliseeritud," kommenteeris Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves.
Baasstsenaariumi osas valitseb aga suur ebakindlus ning on rida riske, mille materialiseerumisel võib olukord Rootsi pankade jaoks halveneda ja laenukahjumid veelgi kasvada. Näiteks kui majanduslangus jääb kestma pikemaks ajaks ja majanduse toibumine viibib enam kui praegu prognoositakse. Teine oluline risk on, et Balti riikide majanduse olukord halveneb veelgi. Mõlemad riskid on novembriga võrreldes, mil avaldati eelmine raport, kasvanud. Samas on viimasel ajal ka märke finantsturgudel olukorra paranemisest.
Rootsi keskpank on teinud pankade stressitesti ka oluliselt süngema stsenaariumi puhuks kui on baasstsenaarium (laenukahjumid aastatel 2009 ja 2010 kokku üle 300 miljardi Rootsi krooni). Isegi sellisel juhul ei langeks kapitali adekvaatsus alla 4% piiri.
Kui kõige mustem stsenaarium teostuma peaks, võib pankadel tekkida raskusi finantseerimisega ning reitingud langeda. Sellisel juhul tuleb pankadel ilmselt oma kapitalibaasi tugevdada.
Rootsi keskpank ja teised ametivõimud on alati valmis sekkuma, et tagada Rootsi finantssüsteemi stabiilsus, kirjutab keskpank oma tänases pressiteates.
Pank märgib, et eelmise raporti valmimisest läinud aasta novembris on majanduskonjunktuur maailmas oluliselt halvenenud. Prognoose on järjest kärbitud. See on tumestanud pankade laenuväljavaateid ning krediidiriskist on saanud pankade jaoks tänasel päeval kõige suurem risk, kirjutab keskpank.
Rootsi suurpangad on Balti riikidesse laenanud kokku ligi 500 miljardit Rootsi krooni.

Seotud lood

Uudised
  • 10.06.09, 12:10
Rootsi keskpank laenab Euroopa Keskpangalt
Rootsi keskpank teatas täna, et laenab Euroopa Keskpangalt kolm miljardit eurot.
Uudised
  • 10.06.09, 11:55
Rootsi inspektsioon: Balti torm jätab pangad püsti
Isegi juhul kui laenukahjumid Balti riikidest ületavad kolme aasta perspektiivis 150 miljardit Rootsi krooni, tulevad Rootsi pangad sellega toime, teatas Rootsi finantsinspektsioon nelja suurpanga stressitesti tulemused.
Uudised
  • 02.06.09, 12:29
Ingves: pankadele pole devalveerimisel või deflatsioonil vahet
Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves ütles täna pressikonverentsil Rootsi finantssüsteemi stabiilsuse kohta avaldatud hinnangut tutvustades, et sisuliselt pole Rootsi pankadel vahet, kas Balti riikides valuuta devalveeritakse või toimub kohanemine nn sisemise devalveerimise ehk deflatsiooni kaudu.
Uudised
  • 28.05.09, 10:20
Rootsi keskpank täiendab oma reserve
Eile teatas Rootsi keskpank, et võtab oma valuutareservi täiendamiseks laenu 100 miljardi Rootsi krooni suuruses summas.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele