Ettevõtjad nurisevad käibemaksu tõusu üle

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni president Marina Kaas usub samuti, et käibemaksu suurendamine annab ettevõtlusele suure hoobi. "Enim tunnevad seda ettevõtted, kes müüvad lõpptoodet eraisikutele. See tähendab hindade tõusu, mis praeguse nõudluse vähenemise ajal mõjutab ettevõtlust negatiivselt," ütles Kaas.

Kaasi arvates riigil on veel kuluartikleid, mida saaks koomale tõmmata.

"Peab valikulisemalt lähenema riigiteenistujate palkade vähendamisele. Näiteks on riigisektoris väga palju kõrgepalgalisi töötajaid, kelle kasutegur ei vasta kõrgetele töötasudele," arutas Kaas. "Kui me räägime riigiteenistujate palkade kärpimisest 5-7 protsendi ulatuses, võib nendel, kelle palk on 50 000-200 000, olla see kärbe rohkem kui 5 protsenti. Näiteks riigiettevõtete juhtidel, kellel on lausa astronoomilised palgad võrreldes eraettevõtete juhtidega. On ka teisi sisereserve, mida võib kasutada kulude vähendamiseks."

Sotsiaaldemokraadist endise rahandusministri Ivari Padari väitel viib uue valitsusliidu plaan tõsta 2 protsendi võrra käibemaksumäära aastas omavalitsuste rahakotist 160-200 miljonit krooni.

Käibemaksu suurendamine tähendab igal juhul täiendavat eelarvekulu omavalitsustele, mis on väga paljude teenuste lõpptarbijad, selgitas Padar. "Veel ühe lisakoormuse panemine omavalitsuste õlgadele on äärmiselt ebamõistlik olukorras, kus süveneva tööpuuduse ning palkade märgatava languse tõttu on linnade ja valdade tulubaas niigi oluliselt kahanenud," rääkis Padar. 2008. aastal tasusid omavalitsused riigile käibemaksu 1,5 miljardit krooni.

Sotsiaaldemokraatide erakond teatas, et nad on käibemaksu tõstmise vastu ning peavad õigeks tulumaksu tõstmist.