Tsahkna: tahaks näha, kust Rahvaliit raha võtab?

Sisuliselt tähendab see, et negatiivne 3,4miljardiline lisaeelarve, mille valitsus neljapäeva varahommikul kinnitas ja riigikokku saatis, ei päästa Eestile eurot. Vähe sellest. Sellest ei piisa isegi järgnevatel kuudel Eesti riigi igapäevase likviidsuse tagamiseks.

Seetõttu ei ole IRL ka kuigivõrd vaimustuses, kuuldes, kuidas koalitsiooniläbirääkimistele asuv Rahvaliit sotsiaalse kindlustunde säilitamise vajadusest tulenevalt tulu- ja käibemaksu tõstmise soovist räägib.

"Tahaks nad algatuseks lihtsalt ära kuulata. Viimasel ajal on kogu aeg olnud nii palju eitusi, et... Kui Rahvaliit laob enda kulukad ettepanekud letti, siis tahaks kuulda ja näha ka nende arvutusi, millega nad Eesti riigi sisulise jätkusuutlikkuse ja likviidsuse tagavad. Kuus miljardit oleks vaja igal juhul kokku saada. See on kriitiline miinimum, aga IMFi soovituste järgi oleks sellele veel vaja umbes 1,7 kärpemiljardit lisada," on Tsahkna rahvaliitlaste soovide suhtes skeptiline.

IRLi riigikogu fraktsiooni liige, endine rahandusminister Taavi Veskimägi ütles rahvusringhäälingu uudisteportaalile, et kindlasti ei ole Rahvaliit partner, kellega oleks jooksvaid kulusid kerge kärpida.

Kuigi Rahvaliit on oma viimaste päevade avaldustes rääkinud riigi tulubaasi suurendamisest ning seda ka otseste maksutõusude näol, siis Veskimägi ei usu, et koalitsiooniläbirääkimistel see läbi läheks.

"Eks läbirääkimiste käigus selgub tõde, kuid minu hinnangul ei saa juttu olla mitte tulude suurendamisest, vaid kulude vähendamisest. Tuleb vaadata seda, et inimesed on nii või teisiti juba kaotanud läbi palgavähenduste. Kui nüüd riik hakkaks veel rohkem makse koguma, siis see ei oleks õiglane inimeste suhtes," selgitas Veskimägi.