- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,02%7 396,73
- DOW 300,13%51 780,59
- Nasdaq −1,54%25 763,79
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,78
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,02%7 396,73
- DOW 300,13%51 780,59
- Nasdaq −1,54%25 763,79
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,78
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soomlane maksab aastas Euroopa Liidule mõnikümmend eurot
Helsingin Sanomate arvutuse järgi läheb
Euroopa Liit igale soomlasele maksma 33 eurot aastas.
Soome muutus 2001. aastal ELis rahasaajast rahamaksjaks, aga on siiski üks kõige väiksemaid ELi sissemaksjaid.
Kui maksud maha arvata, on Soome aastatel 1995–2007 maksnud ELile kokku 750 miljonit eurot, seega pole raha 13 aasta jooksul küündinud isegi miljardini, kirjutab Helsingin Sanomat.
Näiteks Itaalia, Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia maksid igaüks vaid 2007. aastal ELile netosummana 2-4 miljardit eurot. Saksamaa netopanus oli samal aastal ligi 7,5 miljardit eurot.
Summat võib võrrelda ka Soome valitsuse eelarvega, mis on aastas umbes 40 miljardit eurot.
Leht märgib, et arvutus on umbkaudne, sest kõiki summasid pole arvesse võetud. Lisaks saab mõned maksud või tagastused kanda järgmisesse aastasse.
Värskeima ehk 2007. aasta statistika järgi oli Soome netosissemaks 0,1 protsenti SKPst. Vaid Küpros on veel väiksem ELi sissemaksja. Kõige rohkem on Soome maksnud 0,16 protsenti SKPst, sel ajal kui suurematel maksjatel ulatub see summa üle poole protsendi.
Seotud lood
Riigikontroll heidab riigiametnike väele
ette, et kui jätkata ELi fondide raha kasutamist senises tempos, võib Eesti
lähiaastail ilma jääda miljarditest toetuskroonidest.
Euroopa Liidu täna avalikustatud
majandusprognoosi järgi on kokku 13 liikmesriiki, kus sisemajanduse kogutoodang
sel või tuleval aastal kahaneb.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele