Euroraha jõuab koju

Aasta lõpuks loodetakse kätte saada 4-5 miljardit krooni ja seitsme aastaga üritab riik välja jagada kõik eurotoetused suuruses 74 miljardit krooni. Lisaks 53 miljardile kroonile eurotoetustele oodatakse ka 21 miljardi eest põllumajandustoetusi. See raha on kokku nii suur, et selle eest saaks ühe aasta kogu riiki ülal pidada (täpselt nii suur oli näiteks 2007. aasta riigieelarve) või siis jääb sellesse suurusjärku 60% kõikidest eraisikute pangalaenudest.

"Meil ei ole põhjust eeldada, et me ei jaga seda 53 miljardit välja," ütles rahandusministeeriumi Euroopa Liidu struktuurivahendite ja välisvahendite osakonna juht Ando Siitam.

Ta lisas, et see nõuab nii toetuse andjate kui ka saajate pingutust. Siitami kinnitusel on uute eurorahade laekumise tempo kiiresti kasvama hakanud.

Neli aastat kestnud töö kandis vilja

"Majandusministeerium on meid euroraha saamisel hästi palju toetanud. See on nende töö, et me nii palju riigisadamaid saame korda teha," ütles Saarte Liinide juhatuse esimees Ants Tammleht.

Euroraha hakati jahtima juba aastast 2005, nüüd on viljade lõikamise aeg.

Kokku on Saarte Liinid saanud kolme projekti heakskiidu, kogusummas 514 mln krooni. Omafinantseering, mis kaetakse peamiselt laenuga, on vahemikus 0-15% projekti maksumusest. Erakapitalile ei liigu palju euroraha peamiselt ka seetõttu, et omafinantseering peab olema üle 50 protsendi projekti maksumusest, omavahendeid on aga raske leida.

Üleüldse on euroraha loogika selline, et lõviosa rahast on suunatud riiklikult oluliste infrastruktuuriobjektide ehitamiseks, mis, tõsi küll, elavdavad ehitusturgu.

Ants Tammleht ütles, et nemad on teinud 17 erinevat väikest ehitushanget ja ehitusettevõtjate huvi on väga suur. Ühele hankele (millest suurim on 80 mln krooni) seab end üles keskmiselt 8-15 huvilist. Tammlehe sõnul on ehitajate suure huvi põhjuseks nende väikene töökoormus.

KommentaarAS Sangla Turvas

See on ainus kord, kui Sangla Turvas on toetust saanud. Abi tuli õigel ajal. Esiteks soovisime tõsta efektiivsust, et oleksime võimelised konkureerima välisturgudega. Teiseks on eksport väga oluline, kuna me ekspordime 95% toodangust.

Me ei oska öelda, kas toetuse saamine on lihtne või mitte. See oleneb olukorrast. Meie puhul eelnes sellele firmasisene aastatepikkune analüüs. Meie puhul oli turbatöötluskompleksi moderniseerimise omaosaluse määr 60 protsenti. Kui aga keegi toetust ei saaks, oleks süsteemis vajakajäämisi.

Veeprojektid kuival

* Järgneva viie aasta jooksul peaks kõikide aegade suurim veemajandusprojekt pumpama üle Eesti erinevatesse vee- ja kanalisatsiooniprojektidesse 4,7 miljardit krooni Euroopa Liidu struktuurfondide raha. Vähemasti on 33 kohaliku omavalitsusega seotud projekti positiivse rahastamiskinnituse keskkonnainvesteeringute keskuselt saanud. KIK on rahastamisprojekte kinnitatud eelmise aasta viimastest päevadest kuni selle aasta aprillini. Kuna raha on suunatud väiksematesse omavalitsustesse, oleks selline rahasüst tõenäoliselt suurim regionaalne majanduslik ergutus omavalitsustes.

* Samas pole ühtegi reaalset väljamakset siiani toimunud ja reaalne rahalaeva saabumine eeldab kõrget haldussuutlikkust ja omafinantseeringut.

* EAS jagab suuremaid toetusi riigile Ettevõtluse Arendamise SA jagab suuremaid euroraha summasid esmajärjekorras riigiga seotud asutusele. Nii on viimase pooleteise aasta jooksul EASi kõige heldemad toetused läinud mitmele riigieelarvega seotud juriidilisele kehale: kultuuriministeerium, Tallinna kommunaalamet, muuseumiehituse sihtasutus, Holstre-Polli tervisekeskuse sihtasutus ning Narva Linnavalitsus. Alles nende järel, toetuste suuruselt kuuendal kohal, tuleb esimene ettevõte, TTÜ osalusega ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus.