Euroopa rahasüst läheb teedesse ja energeetikasse

Eesti Energia finantsjuhi Margus Kaasiku sõnul tegutseb firma kapitalimahukas äris ning kõiki vajalikke investeeringuid ei saa finantseerida omavahenditest.

Kokku 4,6 miljardi kroonisest Eesti Energia elektrivõrkude moderniseerimise projekti rahast läheb suur osa Liive sõnul Eesti majandusse. "Meie tütarfirma teeb elektrivõrkude ehitusest ise ainult 10 protsenti, kõik ülejäänu ostame sisse. Suuremad tegijad on Empower ja Eltel Networks, millele lisandub palju väikseid firmasid. 300 miljonist eurost läheb kolme aasta jooksul Eesti majandusse 90 protsenti," kinnitas ta.

Liive sõnul pole välistatud, et Eesti Energia alustab tänavu veel mõne uue projektiga. Tema ütlusel on energiafirma fookus kolmel projektil, mis on ühtlasi ka kõige investeeringumahukamad: elektrivõrgu arendus, investeerimine nii taastuvasse kui ka põlevkivi baasil elektri tootmisesse ja õlitehas. "Meil on globaalne oskus teha põlevkivist nii õli kui ka elektrit. Globaalne huvi on selleks olemas, investeerime suuri summasid ja arendame oma tugevusi," selgitas Liive.

"Tõsi on see, et ka meie oleme sellel aastal kaotanud päris oluliselt oma müüki," sõnas ta. "Oleme välja öelnud, et kaotame umbes miljard krooni kuus, mis on ligi 10 protsenti, kuna kodumaine tarbimine väheneb ja eksporditurgudel on madalamad hinnad."

Pool rahajaotusest veel kindlaks määramata

Eesti riik laenas samuti eile EIBst raha - 8,6 miljardi krooni suuruse summa eest kaasfinantseeritakse 2007-2013 toetusperioodi struktuurivahendite projekte. Kuni 2013. aastani on 8,6 miljardist kroonist praegu teada 4,7 miljardi jaotumine, sealhulgas läheb teedeehitusse 3,2 miljardit laenukrooni.

Ehitusmaterjalide tootjate liidu juht Enno Rebane ütles, et EIBst saadav laenusumma aitab ehitust üleval hoida. "Sisemaist ehitust on vaja igal juhul üleval hoida ja seda saab teha ainult avaliku sektori, kohaliku omavalitsuse, riikliku sektori ja struktuurifondide toel," sõnas ta.

"Kena on rääkida ekspordist, aga ilma siseturu võimaluseta ei jää ka ehitusmaterjalitootjatele ellujäämise võimalusi," lisas Rebane.