- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,73
- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,73
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Advokaat: riik ei või kodanikele antud sõna murda
Riik oleks pidanud majandusolukorra
muutumist ette nägema ja selle ka riigiametnike õppelaenu kustutamisega siduma.
Praegu seda tehtud ei ole, kuid lõpliku hinnangu, kas õigus jääb riigile või
ametnikule, annab kohus, ütles Äripäevale advokaadibüroo Aivar Pilv
vandeadvokaat ja partner Ilmar-Erik Aavakivi.
Järgneb Ilmar-Erik Aavakivi arvamus õppelaenu kustutamise peatamise teemal.
Loomulikult kerkib küsimus õiguspärase ootuse kui põhiseadusest tuleneva põhimõtte rikkumisest. Selle põhimõtte järgi ei või riik käituda enda kodanike suhtes sõnamurdlikult - lubada üht ja tegutseda teistmoodi. Käesoleval juhul on riigitöötajatel tekkinud õiguspärane ootus, et nende õppelaen (vähemalt) ametisse nimetamise ajal kehtinud tingimustel ka kustutatakse. Ametisse nimetamise ajal kehtinud avaliku teenistuse tingimused (sealhulgas soodustused) moodustavad poolte vahelise õigussuhte sisu. Nimetatud sisu ei saa üks pool (riik) ühepoolse otsusega muuta.Õiguspärase ootuse põhimõtte siduvus tuleneb muuhulgas sellest, et reeglina ei seadnud riik õppelaenu kustutamise kohustuse kehtivust sõltuvusse teatud majanduskasvu näitajatest vms. Teisisõnu ei ilmne õigusaktidest, et õppelaenu kustutamise tingimused ja nende kehtivus oleks seatud sõltuvusse makromajanduslikest teguritest nagu majanduskasv, eelarve laekumised vms.
Iseenesest oleks riik ju võinud seada õppelaenu kustutamisele teatud makromajanduslikud tingimused, kuid kuna neid ei ole sätestatud, siis ei saa muutunud olustikule niivõrd lihtsalt toetuda. Seda enam, et majanduskriisid on riikide ajalukku iseenesest sisse kirjutatud ja pikas perspektiivis ei ole need midagi ennenägematut. Riik peab õigusaktide kehtestamisel tulevikku teatud määral ette nägema ja ka negatiivsete stsenaariumitega arvestama.
Õppelaenu kustutamise lõpetamine oleks õiguslikult kehtiv nende riigiametnike suhtes, kes nimetatakse ametisse peale kustutamist sätestava õigusakti jõustumist, sest nende suhtes kehtib õigussuhte sisuna juba uus õiguslik regulatsioon, uued tingimused.Riigiametnik, kes õppelaenu kustutamise ootamatu lõpetamisega leppida ei soovi, võib pöörduda halduskohtu poole ja muuhulgas taotleda õppelaenu kustutamise lõpetamist ette nägeva õigusakti põhiseaduse vastaseks tunnistamist.
Kohtusse pöörduval riigiametnikul on siiski ka riskid. Nimelt võib kohus leida, et käesoleval juhul õigustab õppelaenu kustutamise ootamatut lõpetamist avalik huvi ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine on majanduskriisi sügavust arvestades vabandatav. Teisisõnu seisneb küsimus selles, kuivõrd oluliseks õiguslikuks faktoriks lugeda praegust majanduskriisi. Kui riik suudaks kohtus põhjendada, et sedavõrd sügavat majanduskriisi ei olnud ta kohustatud ette nägema ja praegusel juhul on õppelaenu kustutamise lõpetamine avalikes huvides, võiks vastav õigusakt isegi põhiseaduspäraseks osutuda. Minu subjektiivne hinnang on selline, et riik pidi ka sügavaks majanduskriisiks (nagu praegune) valmis olema ja sellega ei saa õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist vabandada. Lõpliku hinnangu annab siiski kohus."
Aripaev.ee kirjutas täna, et alates juulist lõpetatakse riigitöötajatele õppelaenude riigipoolne hüvitamine. Õppelaenude hüvitamise lõpetamine on planeeritud alates juulist ning see puudutab kõiki riigi- ja kohalike omavalitsuste töötajaid, kelle laenu tööandja poolt tasutakse. Rahandusministeeriumi andmetel plaanib riik sellega säästa tänavu 31,9 miljonit krooni.
Seotud lood
Rahandusministri kohuseid täitev
Helir-Valdor Seederi sõnul ei vasta mõned kärpe-eelarvesse kantud ettepanekud
seadustele ning neid pole võimalik teostada.
Riik säästab alates juulist
riigitöötajatele õppelaenude riigipoolse hüvitamise lõpetamisega
tänavu 31,9 miljonit krooni.
Alates juulist lõpetatakse riigitöötajatele
õppelaenude riigipoolne hüvitamine.
Swedbanki teatel on pangal aprilli
lõpu seisuga 72 000 õppelaenu lepingut ning õppelaenude jääk on 2,36
miljardit krooni.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele