Hoiame Eesti tarbija kindlustunnet nagu aaret

Jaekaubanduse seisu üks parimaid mõõdikuid on tarbija kindlustunde indeks. Kui tarbijate kindlustunne tõuseb, kasvavad ka jaekettide ja tootjate käibed. Kui aga suundumus on langev, peavad inimesed tulevikku liialt ebakindlaks, vähendavad igapäevatarbimist ja lükkavad kõik vähegi ootamist kannatavad ostud tulevikku. USA tarbijate kindlustunne langes aasta alguses rekordiliselt madalale, samale tasemele, nagu oli viimati 1967. aastal. Eestis on tarbijate kindlustunne langenud 2007. aasta 100 punktilt 62-le.

Kuid eks igal asjal on mitu külge. Muutused tarbija kindlustundes on kaasa toonud Eesti jaekettide tugeva hinnakonkurentsi ning selle kaudu madalama hinnataseme. Lisaks tingib ebakindlus tarbijate ratsionaalsema käitumise ostude tegemisel.

Harvardi professorid John A. Quelch ja Katherine E. Jocz on jaganud kliendid majanduslanguse perioodil nelja segmenti. Ühed on need, keda langus kõige valusamalt puudutab ning kes oluliselt korrigeerivad igapäevaseid ostmisharjumusi, lükates edasi kõik ostud, mida on võimalik jätta kaugemasse tulevikku. Järgmine, kõige arvukam segment on küll optimistlik pikemas perspektiivis, kuid ettevaatlik lähituleviku suhtes. Ka see segment püüab vähendada kulutusi, kuid teeb seda vähem radikaalselt kui esimesse segmenti kuulujad.

Olulisim on inimeste kindlustunde säilitamine, nii riigi kui ka ettevõtjate stabiilsus. Iga teade planeeritavast maksutõusust või mõne suurettevõtte koondamisotsusest murendab Eesti tarbijate kindlustunnet ja halvendab seeläbi majandust veelgi. Negatiivse rõhutamise asemel tasuks meeles pidada, et igal asjal on mitu külge. Võtame või töötuse. Kuigi Eestis on praegu tööta 8 protsenti inimestest, on töö endiselt 92 protsendil. Seda polegi nii vähe.

Tugeva taustaga jaeketid suudavad üle elada ka praegused ajad. Tegu on lihtsalt ühe etapiga nende pikas ajaloos. Samas on Eesti jaeturul konkurents tihe ning pole välistatud struktuurimuudatused lähema aasta jooksul, mil näiteks mõni kett võtab teise üle.

Omalt poolt soovitaksin vaadata Eestis praegu üle haridussüsteem. Vaevalt meilt lähiajal naftat leitakse, seega on Eesti ainus varandus inimeste ajud. Paarikümne kõrgkooli asemel võiks teha ühe ülikooli, sellise, mis oleks ka Euroopa haridusmaastikul parimate seas. Eestis on juba praegu teadusharusid, mis on maailmas tippude hulgas, kuid koostöö soodustamine teadusasutuste ja ettevõtjate vahel on siiski alles lapsekingades. Positiivseid eeskujusid maailmas läbi löönud lisaväärtuse loomisest on Eesti IT sektoris täiesti olemas.

Eesti on väike riik. Kui suured saavad endale inimestes kadusid lubada, siis nii pisikeses riigis on iga elanik väärtus, keda hoida. Vaja on võrdõiguslikkust, tolerantsust ja ratsionaalsust ning iga elaniku mõistust, et Eesti eduka ja jätkusuutliku riigina kriisist välja tuua.