- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: ärme tee pankadele külma
Kuigi kõige äkilisem ravim majanduse
lühiajaliseks päästmiseks on tõsta devalveerimise negatiivsed tagajärjed pankade
õlgadele, teeks see tünga peamistele välisinvestoritele ja oleks
lühinägelik.
Krooni tervis on vilets, meie hinnad ja palgad ei vasta reaalsusele. Hispaania majandusanalüütik Edward Hugh on välja toonud, et krooni tegelik vahetuskurss (mis näitab sisuliselt ostujõududu, mitte fikseeritud vahetuskurssi) on alates 1999. aastast Saksa ja Soome valuutaga võrreldes suurenenud 30-40 protsenti.
Samal ajal on Eesti tootlikkus nendest riikidest vähem tõusnud. Midagi ei ole teha, kui imekombel kusagilt raha sisse ei hakka voolama, peab krooni väärtus veel langema.
Meid pidurdab kuulumine Euroopa Liitu, ambitsioon liitude euroga ning soov hoida Rootsiga häid suhteid. Jah, deflatsioon (hindade ja palkade alanemine) toimub, aga teosammul. Inflatsioon, mis on tugevasti mõjutatud kütusehindade langusest, on tagasi tõmbunud, ent euroala keskmisest on siinne inflatsioon poole protsendipunkti võrra kõrgem. See tähendab, et olenemata hindade langusest kasvab teiste riikide konkurentsivõime kiiremini. Ka palgad langevad, kuid vajalikku paarikümneprotsendist tagasiminekut ei ole toimunud. Keskmiste palkade langus on viie protsendi kandis.
Seetõttu tundubki, et eksporditurgudel läbi löömiseks on krooni võimsamat nõrgenemist vaja ning jupikaupa kulubaasi tükeldades jõuame ummikusse, kuna majandus jahtub liiga kiiresti. Paraku, ilma ootamatute imedeta, jõuame päeva lõpuks jällegi tagasi devalveerimise juurde. Samas hirmutab selline käik kõiki pangalaenu võtnud peresid, kuna laen suureneks äkiliselt paarkümmend protsenti.
Nüüd räägitakse uuest, äärmiselt nahaalsest võimalusest, mis tähendaks kodulaenuvõtjate vastuseisu kadumist devalveerimisele.
Üks Eesti oluline ettevõtja ja üks prominentne tippjuht on eravestluses juba paar kuud tagasi käinud välja lihtsa abinõu, kuidas majandust päästa. Idee on lihtne: krooni devalveerimisega tõsta valuutarisk kodulaenuvõtjatelt ja ettevõtetelt sunniviisiliselt pankadele.
Nüüd tuli Baltimaadele sarnase ettepanekuga välja ka Saksa suurim kommertspank Deutsche Bank, pakkudes devalveerimismääraks pärast eurolaenude kroonideks arvamist 15 protsenti.
Selle plaani läbi minemise tõenäosus on äärmiselt väike. Kui isegi tehniliselt oleks see teostatav, siis sisuliselt oleks see ennasthävitav samm, mis laieneks mingil määral ka eurodes hoiustajatele. Laiemas mõttes on piduriteks kuulumine Euroopa Liitu, ambitsioon liituda euroga ning soov hoida Rootsiga häid suhteid. Rääkimata muudest välispoliitilistest ja diplomaatilistest tagajärgedest. Sellise sammuga garanteerime välisinvesteeringute mahu vähenemise, kui mitte kao.
Pealegi on Rootsi pangad teinud kõik, et oma valuutariskid maandada ja juriidilistes vaidlustes peale jääda. Nad on korra säärase laksu juba vastu võtnud, kui 90ndate alguses Rootsi krooni devalveeriti.
Võib ju küsida, et miks ka meie ei või pankadele siis rehepappi teha. Arvestada tuleb aga sellega, et kui pangad (majanduse vereringe) liiga valusa laksu saavad, on kriisist väljatulek eriti vaevaline.
Ükski tee pole lihtne, mistõttu peame oma hindade ja palkade alandamisega paratamatult jupi haaval edasi minema. Või siis krooni devalveerima ja eurodes laenajatele seda kuidagi kompenseerima. Peamistele välisinvestoritele tünga tegemine on aga lühinägelik.
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele