KPMG: Eesti Energiat ei peaks börsile viima

Eestil on praegu ees olulised otsused, selleks on vaja, et on üks peremees, kes teab, mis tahab. Kui firmal on mitu investorit, tuleb kõigiga arvestada. Ja kõik ei pruugi näiteks tuumaenergiat toetada.Ka üksmeele saavutamine Balti riikide vahel on tõenäolisem, kui kokku lepivad kolm riigifirmat. Seda võib näha Venemaa pealt, mis suudab energeetikas kiiresti manööverdada. Euroopas seevastu valitseb suur segadus selle asemel, et ühes suunas liikuda.Ka Ungaris, kust ma pärit olen, erastati kõik ja nüüd on võimatu midagi otsustada, riik ei saa midagi teha. Taanis ei kerkinud tuulepargid mitte sellest, et riik lõi soodsa investeerimiskeskkonna. Viimast tegi Ungari, kus on väljastatud hulgaliselt tuuleparkide rajamise litsentse, kuid kõigest kolmandik neist realiseeritud. Litsents on õigus ja mitte kohustus ehitada. Investor tahab raha teha ja tegigi oma litsentsi rahaks. Kui oled riik, saad öelda, et tuulepark tuleb reaalselt ka rajada.

• Milline võiks olla energeetika tulevik Balti riikides?

Kui Euroopa Liidul oleks ühtne energiapoliitika, oleks lihtsam ka Balti riikide energiavarustust kindlustada. Praegu on igal riigil oma agenda. Balti riikide turud on aga liiga väikesed, et igal riigil näiteks oma tuumajaam võiks olla.

Arvan, et Balti riigid peaksid võimalikult palju ära kasutama taastuvenergiat ning välja ehitama vedelgaasi terminaalid. Nii saaks Venemaale lisaks gaasi osta Nigeeriast, Katarist. Kuni tuumaenergeetika osas pole veel selgeid lahendusi, võiks vaheetapina ehitada gaasitoitel jaamu – neid saab rajada plokkide kaupa. Hoides samal ajal silmad lahti tuumaenergeetika alal toimuva osas.Brüsselis tuleks häälekamalt nõuda abi Poola-Leedu energiasilla väljaehitamiseks ning paralleelselt rääkida Soome valitsusega koostööst tuumaenergeetikas.Vilniuses hiljuti toimunud Balti riikide peaministrite koostöökokkulepe energia alal oli kõva sõnum. Kesk-Euroopas sellist asja ei ole, et näiteks Ungari ja Slovakkia midagi koos teha üritaks.

• Milline on praeguse majanduskriisi mõju energiasektorile?

Praegu on hea aeg hoolitseda selle eest, et üleeuroopalises energiavõrgus poleks n.ö pudelikaelu. Terase ja kütuse hind on madal ja tööjõudu vabalt saada, praegu tuleb investeerida energia infrastruktuuri nii palju kui võimalik – LNG terminaalid, gaasihoidlad, ülekandeliinid, taastuvenergia, gaasiküttel elektrijaamad. Ühtlasi aitaks see ka majanduskriisist välja.

Ja ärge arvake, et raha ei ole. Raha on maailmas tonnide viisi! See on aga tõsi, et pangad ei ole enam valmis rahastama mida iganes. Vaja on tasuvaid, äriliselt elujõulisi projekte. Nord Stream on selles osas üks „unelmate projekt“ – usun, et see saab teoks.

• Miks on Euroopa Liit valmis suurendama oma sõltuvust Vene gaasist?