90% saksa ettevõtjaist Baltimaades pessimistlikud

Sarnased on ka väljavaated oma ettevõtte arengu suhtes. Kui eelmisel aastal pärast kriisi esimesi mõjusid suutsid veel enam kui üks kolmandik kõikidest firmadest käibe- ja kasumikasvu saavutada, arvestavad vastanud ettevõtted 2009. aastal enamuses nii käibe- kui ka kasumi langusega. Ikkagi hindavad kaks kolmadikku vastanud ettevõtetest oma praegust olukorda enam-vähem stabiilseks. Lähituleviku arenguid nähakse aga eelkõige süngetes toonides: vaevalt iga kümnes ettevõte näeb ennast lähiaastatel edukursil.

"Saksa ettevõtete ootused on kindlalt mõjutatud käesolevast majanduskriisist, mis tabas Balti riike eriti teravalt ja mille lõppu ei ole hetkel veel näha," kommenteeris küsitluse tulemusi Saksa-Balti kaubanduskoja peadirektor Maren Diale-Schellschmidt tänasel pressikonverentsil Riias.

Lähtudes konjunktuuri olukorrast ja üldisest makromajanduslikust situatsioonist, näevad saksa ettevõtted tungivat vajadust poliitikute tegutsemise järele. Usaldus valitsuse vastu ja usk võimekusse kriisiga hakkama saamiseks on pigem väike. Vaid veidi enam kui 20% vastanutest hindavad seni valitsuse poolt kasutusele võetud abinõusid piisavateks ja eesmärki saavutavateks. Üldiselt ollakse kõigil kolmel maal ebakindel majanduspoliitilise suuna ja kasvava poliitilise ebastabiilsuse tõttu.

"Balti riigid seisavad seoses majanduskriisiga silmitsi suure väljakutsega. Just käesolevas situatsioonis sõltub palju poliitilisest ja majanduslikust stabiilsusest ja tasuvusest. Ettevõtted vajavad soliidset ja kindlat alust äritegevuse planeerimisel ja otsuste langetamisel – seda eriti ebakindlatel aegadel," rõhutas Saksa-Balti kaubanduskoja president Gunter Dunkel.

Avaliku sektori töö efektiivsemaks muutmise kõrval näevad saksa ettevõtted ka suurt vajadust muuta tõhusamaks võitlust kuritegevuse ja korruptsiooniga. Samuti ei olda rahul riigihangete läbipaistvusega ja ligipääsuga nii riiklikele kui ka Euroopa Liidu abirahadele. Selle kõige kõrval on halvenenud ka tingimused uurimus- ja arendustööks.

Pessimistlikud tulevikuväljavaated ja -ootused peegelduvad ka saksa ettevõtete investeerimis- ja tegevusplaanides. Enam kui pooled kõigist ettevõtetest jätavad ära või vähendavad kuni miinimumini käesoleval aastal plaanitud investeeringuid.

Sarnane pilt avaneb ka seoses plaanidega personali osas. Enamus ettevõtteid arvestab sellega, et on sunnitud kriisi tulemusena ja uute impulsside puudumise tõttu äritegevuses oma töötajate arvu vähendama. Samas on positiivne, et päris mitmed ettevõtted püüavad säilitada nii oma investeeringuid kui ka töötajate arvu vähemalt eelmise aasta tasemel.

Sellest nähtub, et saksa ettevõtted ei tee oma otsuseid kiirustades ja turustamist ning hindu muutes, vaid lähtuvad palju enam oma pikaajalistest strateegiatest ja eesmärkidest.

Hoolimata olemasolevatest probleemidest ja majandusliku keskkonna üha keerukamaks muutumisest, ei ole täheldada saksa firmade paanikat ja äritegevuse lõpetamist Balti riikides. Samas on Eesti, Läti ja Leedu võrreldes teiste võimalike investeeringute sihtkohtadega oma atraktiivsust kaotanud. Võrdluses teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning Saksamaa ja Hiinaga pole ükski kolmest Balti riigist esimesel kohal ja seda esimest korda kuue aasta jooksul, kui on läbi viidud konjunktuuriuurung. Siiski 60% vastanutest investeeriksid ka täna uuesti Eestisse, Lätti või Leetu.

Saksa-Balti kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus kuulub Saksamaa väliskaubanduskodade üleilmsesse võrgustikku ning on ainuke rahvusvaheline kaubanduskoda, mis on esindatud kõigis kolmes Balti riigis. Kojal on 370 liiget.