• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−0,24%69 621,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,7
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−0,24%69 621,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,7
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütleb, et töötuskindlustuse muudatuste jõustamiseks piisaks kokku 4,2protsendilisest maksemäärast.
"Rahandusministeeriumi uue musta stsenaariumi tingimustes on vajalik juba 5,1protsendine maksemäär. Valitsuse, tööandjate ja töötajate esindajate otsustada on, kas selline hind on ühiskonnale vastuvõetav," kirjutab ta töötukassa koduleheküljel.
Majanduslanguse mõjul on Paaveli sõnul töötukassa tulud vähenenud ja kulud hüppeliselt kasvanud.
"Juba selle aasta esimestel kuudel laekus töötuskindlustusmaksetest märgatavalt vähem raha, kui kulus hüvitiste maksmiseks. Nii pidime hüvitiste maksmiseks võtma 425 miljonit krooni varasematel aastatel kogutud reservist. Lisaks erakordselt halvale tööturuseisule suurendavad meie kulutusi 1. juulist jõustuvad töötuskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendavad hüvitiste saajate ringi ja suurendavad hüvitisi," kirjutab juhatuse esimees.
Värskele rahandusministeeriumi kevadprognoosile tuginevad arvutused näitavad, et majanduslanguse, töötute arvu kiire kasvu ning seadusemuudatuste koosmõjul võivad töötukassa selle aasta kulud ulatuda 3,4 miljardi kroonini.
"Tulusid laekub aga 1. juulist kehtiva 1,5protsendise maksemääraga ainult miljard krooni. See tähendab, et reservist tuleks kulude katteks võtta 2,4 miljardit krooni ning aasta lõpuks kahaneks meie vara 460 miljoni kroonini. Kuna aga ka 2010. aastal pole oodata majanduse olukorra paranemist, on oht, et järgmise aasta alguspoolel pole töötukassal enam hüvitiste maksmiseks piisavalt raha," märgib Paavel.
Kuna töötukassa kulud ja tulud sõltuvad väga tugevalt majandusolukorrast, siis on selge, et veel kehvemates tingimustes tekiks rahapuudus märgatavalt kiiremini.
"Seda näitab ka rahandusministeeriumi riskiprognoosi "läbimängimine", mille järgi tõuseb töötuse määr tänavu 13 protsendini ja järgmisel aastal 18 protsendini. Nende eeldustega arvestades ei jagu töötukassal hüvitiste maksmiseks vahendeid juba selle aasta lõpus. Niisiis on täiesti selge, et praeguses majandusolukorras ei piisa 1,5protsendisest maksemäärast rohkematele inimestele suuremate hüvitiste maksmiseks. Ei aitaks seegi, kui maksemäära oleks tõstetud 1,5 protsendini juba tänavu jaanuarist, nagu peaminister soovitas. See toonuks töötukassase 2009. aasta esimeses pooles 220 miljonit lisakrooni, mis aga pärast 1. juuli muudatusi töötuskindlustuses ei kataks isegi ühe kuu kulutusi," selgitab Paavel.

Seotud lood

Uudised
  • 30.03.09, 13:53
Töötuskindlustuse määr jäi taas otsustamata
Töötukassa nõukogu lükkas töötuskindlustuse maksemäära otsustamise edasi 20. aprillile, et oodata ära rahandusministeeriumi uus majandusprognoos.
Uudised
  • 13.11.08, 09:40
Töötukassa tahab tõsta töötuskindlustusmakset
Töötukassa soovib järgmise aasta alguses tõsta töötuskindlustusmakset, kindlustatute maksemäära suurus tõuseks 0,6 protsendilt 1 protsendile palgast ja tööandja makse 0,3 protsendilt 0,5 protsendile, vahendas uudised.err.ee.
Uudised
  • 27.03.09, 10:52
Mitt: olen nõus töötuskindlustusmakse tõusuga
Olles patrioot, siis ütlen, et olen sellega nõus, vastas Rahva Raamat AS hulgimüügi- ja logistikadirektor Sven Mitt tänasele Äripäeva päevaküsimusele, kas olete nõus töötuskindlustusmaksumäära tõstmisega 3%-le?
Uudised
  • 06.04.09, 07:50
Pevkur: tuleks tõsta töötuskindlustuse maksu
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul neelavad 1. juulist töötutele kehtima hakkavad uued hüvitised sedavõrd palju lisaraha, et need tuleks edasi lükata.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele